Euroopa tüürib kohustusliku pagulaskvoodi suunas

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 7. september 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa tüürib kohustusliku pagulaskvoodi suunas
Pagulased Saksamaal MünchenisFoto: Scanpix/Reuters
Suurima põgeniketulva all Euroopa Liidu riigid nõuavad kiiremas korras kohustusliku kvoodisüsteemi kehtestamist, et koormus liikmesriikide vahel võrdsemalt ära jaotada.
„Vaja on alalist ja kohustuslikku süsteemi puhuks, kui asüülitaotlejate hulk mõnes liikmesriigis järsult kasvab,“ ütles eile Rootsi peaminister Stefan Löfven, kes kohtub täna selle teema arutamiseks Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.
Homme esitab Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker komisjoni uue põgenike jaotuskava ettepaneku, mis meediasse lekkinud andmeil tähendab Eestile nõuet veel 373 pagulase vastuvõtmiseks.
Pagulaste esimeses jaotuskavas, mille järgi võtab Eesti vastu 180 pagulast, on kulud ühe isiku kohta maksimaalselt 7225 eurot aastas. Kuna riigi abi makstakse kuni kahe aasta jooksul, on kulu ühe isiku kohta kuni 14 450 eurot
Tegelikku kulu võib vähendada mastaabisääst - enamate isikutega tegelemine tuleb odavam kui 1-2 isikuga tegelemine.
Siia alla mahuvad isiku Eestisse toomise ja muud menetluskulud (sh Eesti meeskondade lähetused Itaaliasse, Kreekasse), korteri aastane üürikulu, remondi- ja sisustamise kulu, esmavajalikud riided jm tarbeesemed, tervisekontroll saabumisel, tõlketeenus, keeleõpe, kohanemiskoolitus, lasteaia- ja koolikohtadega seonduv).
Lisaks on isikul võimalus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi (sh toimetulekutoetust) jm abi samadel alustel nagu Eesti alalisel elanikul (neid ei ole otseselt sinna summa sisse arvestatud, kuna ei ole teada, millist teenust täpselt isik vajab).
Infot toetuste kohta on veebilehel - https://valitsus.ee/et/pagulased
Allikas: Riigikantselei
Peamine surve üksnes mõnel riigil
Rootsi ja Saksamaa olid need kaks riiki, mis läinud aastal võtsid kahepeale vastu ligi pooled Süüriast Euroopa Liitu saabunud pagulased. Kui lisada veel neli liikmesriiki, sealhulgas Austria, langes nende arvele 75% asüülitaotlustest. Ülejäänud 22 liikmesriiki jaotasid omavahel ära kõigest viiendiku Süüriast saabunud põgenikest. „Nii see enam jätkuda ei saa,“ ütles Löfven.
Sama toonitas eile Saksamaa kantsler Angela Merkel. „Tagumine aeg on välja töötada (Euroopa Liidu – toim) ühispositsioon,“ ütles Merkel eile ajakirjanikele. „Töötame selle nimel, et sellest saaks järgnevatel aastatel Euroopa Liidu üks suurprojekte.“
Rootsi peaminister tuletas meelde, et rahvusvahelised põgenikesüsteemid loodi omal ajal just eurooplastele, kes teise maailmasõja ajal sõja jalust varju otsisid. See aitas säästa miljoneid elusid ning sellest sai alguse Euroopa riikide praegune koostöö. See on liikmesriikidele moraalne küsimus, rõhutas Löfven, kelle sõnul hoiavad liiga paljud liikmesriigid ühisest vastutusest kõrvale. Ta tõi näiteks Ungari, mis samas on üks aktiivsemaid ELi tõukefondide kasutajaid. „Kui tahetakse ühisest osa saada, siis tuleb ka ennast näidata osana selle ühtsusest,“ ütles Löfven.
Kvoodid luuakse kriisi tarbeks
Euroopa Komisjoni kava, mille Jean-Claude Juncker homme avalikustab, näeb ette 120 000 pagulase ümberpaigutamise Kreekast, Itaaliast ja Ungarist, mis piiririikidena on kõige rängema surve all. Jaotus toimub valemi alusel, mis võtab arvesse riikide suurust ja majanduse tugevust, ent ka seda, palju konkreetne riik varem on asüülitaotlejaid vastu võtnud. Niipalju on mudelit siiski kohendatud, et näiteks viimane näitaja – varem vastu võetud pagulaste hulk – lõppnumbrit liiga tugevasti ei mõjutaks. Nii tuleks Eestil veel vastu võtta 373 pagulast, Lätil 526 ja Leedul 780, kirjutas eile Hollandi väljaanne Volkskrant. Eesti ametnike kinnitusel on Eestit puudutav number õige.
Komisjoni ettepaneku teine osa puudutab Euroopa Liidule asüülitaotlejate jaotamiseks ühtse kohustusliku kvoodisüsteemi loomist, mis käivituks kriisiolukorras, kui mistahes liikmeesriigis – olgu see Soome, Eesti või Kreeka – asüülitaotluste hulk järsult kasvaks.
Samuti avaldatakse kolmapäeval nimekiri riikidest, mis hinnatakse piisavalt turvaliseks, et sealt massiliselt asüülitaotlusi enam ei rahuldata. Sellise staatuse saavad väidetavalt kõik ELi kandidaatriigid, mis puudutab eelkõige Türgit ja Balkani riike.
Seni on eriti Euroopa Liidu Ida-Euroopa liikmesriigid olnud igasuguse kohustusliku kvoodisüsteemi vastu. Komisjoni plaan näeb ette, et kui mõni riik põgenikke mingil põhjusel vastu võtta ei saa, võib kuni aastaks saada ajapikendust, makstes selle asemel ELile põgenike abistamiseks mingi summa. ELi ametnike sõnul on räägitud suurusjärgust 0,1% SKPst.
Juulis suudeti ELi riikide vahel nö vabatahtlikkuse põhimõttel ümber jaotada 32 000 pagulast sihiks olnud 40 000 asemel. „See mudel ei tööta,“ taunis eile Rootsi peaminister, kelle arvates võiks Euroopa kui suhteliselt jõukas ilmanurk maailma põgenikeprobleemis palju suuremat vastutust kanda – võtta ÜRO kvoodi alusel 20 000 asemel vastu isegi kuni 100 000 pagulast.
Praegu hinnatakse, et tänavu saabub 500 miljoni elanikuga Euroopa Liitu umbes miljon põgenikku. Löfven kutsus silme ette manama saart, kus on 500 inimest – ühe inimesele leiduks kindlasti veel jalaruumi.
Rootsil oma ettepanek
Lisaks Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite ühisalgatusele põgenikekoorma õiglasemaks jaotamiseks esitas eile ka Rootsi valitsus oma nägemuse Euroopa Liidu ühtse asüülipoliitika kujundamiseks. Peale alalise ja kohustuslikule ümberjaotuse skeemi soovitab Rootsi valitsus luua rohkem võimalusi väljaspool Euroopa Liitu legaalselt asüüli taotleda.
Teisalt tuleks Euroopa Liidul aga tugevdada ühist välispoliitikat ning parandada välispiiri kaitset, samuti kiirendada isikute kodumaale toimetamist, kelle asüülitaotlust ei rahuldatud. Ühtlasi plaanib Rootsi valitsus muuta seadust ning jätta kohalikud omavalitsused ilma õigusest põgenike vastuvõtmisest keelduda. „Põgenike probleem on kogu riigi probleem,“ ütles Löfven.
Rootsile läheb põgeniketulv (hinnanguliselt 74 000 inimest) tänavu maksma 17 miljardit Rootsi krooni (1,7 mld eurot) ning tuleval aastal 19,8 miljardit Rootsi krooni (2,09 mld eurot), hindas läinud nädalal Rootsi valitsuse majandusanalüüsi ja -juhtimise amet (Ekonomistyrningsverket). Saksamaa valitsus teatas eile, et eraldab põgenikeprobleemi tarvis tuleva aasta föderaaleelarves 3 miljardit eurot ning lisaks 3 miljardit eurot liidumaadele. Kantsler Angela Merkeli sõnul ei saa ta välistada, et summa paisub tuleval aastal kokku 10 miljardile eurole, sest just Saksamaa on pagulaste ihaldatuim sihtkoht. Tänavu võtab riik hinnanguliselt vastu 800 000 asüülitaotlejat.
Ka Prantsusmaa president Francois Hollande teatas eile, et riik on valmis veel rohkem kui 20 000 pagulase vastuvõtmiseks ning et Prantsusmaa toetab kohustusliku kvoodisüsteemi kehtestamist. President hoiatas, et kui Euroopa Liit ei suuda põgenikeprobleemile ühist lahendust leida, võib see tõsiselt ohtu seada Euroopa ühtse viisaruumi (Schengeni lepingu piirkond - toim) püsimise.
Ungari peaminister Viktor Orban jätkas aga ka eile oma jäigal kursil. „Ma ei jaksa nii palju meie sõnumit sisserändajatele korrata: palun ärge tulge, sest me ei lase teid läbi,“ ütles Orban. „Parlamendis vastu võetud uued seadused muudavad meie piirikaitse süsteemi. Illegaalne piiriületus toob automaatselt kaasa vangistuse ja riigist väljasaatmise.“
Erinevalt Rootsist ei toeta Soome valitsus kohustuslikku kvoodisüsteemi, ütles eile Soome välisminister Timo Soini. Samas on Soome peaminister Juha Sipilä pakkunud põgenike majutamiseks oma suvemaja, mis muidu tühjalt seisaks, Soome keskpanga juht Erkki Liikanen aga teatas, et annetab põgenike abistamiseks 10 000 eurot ehk oma ühe kuu palga.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum