Investorite uus kullasoon – vesi

„Vett on vähe, mistõttu see defineerib 21. sajandit,“ ütles Matthew J. Disero New Yorgis asuvast ettevõttest Water Asset Management.

Scott Slaterile kuulub 34 000 aakrit maad Mojave kõrbes. Kuiva maakooriku all on peidus miljardeid liitreid vett, mille kättesaamiseks on, tõsi küll, vaja teha väga suuri investeeringuid.

Slateri ettevõte Cadiz pole maast ja selle all peidus veest siiani kasu saanud. Ta nendib, et ettevõte peab tegema vähemalt 200 miljoni dollari suuruse investeeringu, et vesi maa seest välja puurida, seejärel puhastada ning inimesteni transportida. Sellest hoolimata usub Slater, tulevikus on võimalik tal veeärist üsna kopsakat tulu teenida.

Siiski on kogu selle loo juures üks konks: joogiklaas on vähemalt siiani ikka tühi. Kuigi nii-öelda veeärisid on üsna palju, pole neist kellelgi siiani vett, mida ette näidata. Veeäridel on probleeme keerukate USA regulatsioonidega, kliendid on ettevaatlikud, ka keskkonnakaitsjad kortsutavad asja peale kulmu.

Tõsi, mõningast edu võib ette näidata erafirma Poseidon Water, kelle 15 aastat kestnud võitlus seadusesilmadega on nüüd vilja kandmas.

Ja kuigi regulatsioonide poole pealt on kõik korda saamas, on ettevõttel juba uus probleem: kohalikud elanikud on taolise ettevõtluse vastu, ja seda isegi praegu, mil Californias on kümnendite suurim põud. Peamiseks põhjuseks on raha.

Eraettevõtete turuletulek tõstaks San Diego maakonna veeameti hinnangul piirkonnas elavate inimeste veearvet kuus umbes viie dollari võrra.

California Food and Fresh Watchi direktor Adam Scow lausus, et vesi on midagi, mida ei peaks erastama ning pole õige, et näiteks Poseidon Watersi omanikud lõikavad sellest kasu.

Poseidon Watersi asepresident Andrew Kingman sellega mõistagi nõus ei ole. Ta ütleb, et ettevõtte Carlsbadi vee magestamise projekt teenib avalikkuse huvi.

Hoolimata suurtest probleemidest ning vähemasti praegu üsna tumedast tulevikust, ei pruugi veeinvestorite jaoks kõik päris kadunud olla. Selgub, et investeering võib tulevikus osutuda üsnagi heaks.

Wall Streeti veteran ning Water Asset Managementi üks juhte Disque D. Deane juunior märkis, et seni on inimesed veest mõelnud kui millestki iseenesestmõistetavast. Tuleviku silmas pidades võib vesi kuuluda ühte gruppi näiteks energia või kinnisvaraga.

Investorid suhtuvad veeärisse hästi ning leiavad, et vee omamises pole midagi halba.

Tööstuskonsultant Steve Maxwell märkis, et kuigi veeäri silmas pidades võib kuluda palju raha vee töötlemisele ja transpordile, on ometi tõsiasi, et vesi on muutumas Läänes üha väärtuslikumaks. Samuti märkis ta, et pole vahet, kas vett omavad riigi- või erafirmad, hinnad tõusevad igal juhul. „Ja seda mitte seetõttu, et omavalitsused oleksid ebaefektiivsed või erafirmad ahned. Meil saab vesi lihtsalt otsa,“ selgitas ta.