Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Pealtnägija" reastas suurimad metsaomanikud

    MetsFoto: Veiko Tõkman

    Tänane ETV saade "Pealtnägija" reastas Eesti kümme suurimat metsaomanikku. Nende hulgas on üllatavaid nimesid, keda ei kohta tihti Kroonikas ega isegi Äripäevas.

    Kui Eesti metsale tinglikult hinnasilt külge riputada, on selle väärtus jämedalt keskmise hinna alusel arvutades 5,5 miljardit eurot. On vähe teada fakt, et lausa pool sellest rikkusest kuulub erakätesse.
    "Pealtnägija" konsultant oli Aarne Kask, staažikas metsaärimees, kes mõned aastad tagasi lõi innovatiivse rakenduse, millega maaomanikul on võimalik interaktiivselt kaardil vaadata, kes naabritest võiks tahta maad müüa või üürida. Programmi loomise idee sündis Kasel – nagu sellisel puhul ikka – isiklikust vajadusest.
    „Kui ma tahan mingit maad osta ja näen, et minu enda maa on seal samas lähedal, siis ma näen seda kohe hetkega, nagu ma katastri sinna sisestan,“ selgitas Kask. „Kui ma tahan rentniku leida oma põllumaale, siis ma klikkan sinna maa peale, või naabermaa peale ja näitab ära, kes on seal harija. Kui ma tahan maad maha müüa, siis vaatan andmebaasist, kes on selle valla kõige suurem maaomanik.“
    Baasis on 127 000 kirjet. Info on saadud avalikest andmebaasidest nagu äriregister ja kinnistusraamat. Eriliseks teeb asja see, et teadaolevalt pole mitte keegi varem kõigi ettevõtete ja suurte maaisandate kinnistuid sellisel moel kaardile pannud ning kokku arvutanud.
    Kümnele kuulub terve Moskva
    "Pealtnägija" loost selgus, et Eesti kümnele suurimale maaomanikule kuulub 250 000 hektarit ehk umbes Moskva linna suurune territoorium.
    10. Andras Kaasik
    Metsaärimees, kellele koos äripartner Ilmar Tanilsooga kuulub peamiselt Jõgevamaal ja selle ümbruses 13 700 hektarit metsa. Avalikkuses on Kaasik rohkem tuntud alpinistina, olles tänavu jaanuari seisuga Alar Siku kõrval ainus eestlane, kes vallutanud kõigi seitsme kontidendi kõrgeimad mäetipud, sh Mount Everesti. Kaasiku sõnul on mets investeering tulevastesse põlvkondadesse, ta loodab, et lapsed selle ükskord üle võtavad. Neil on Tanilsooga kahe peale kokku seitse last.
    Ettevõtja, kellele kuulub 10 000 Lilleküla jalgpallistaadioni jagu metsa. Polli on selle edetabeli tuntuim nimi. Ta sattus omal ajal Eesti rikkamate inimeste hulka, kui müüs koos kompanjonidega ligi 2 miljardi krooni eest eduka metsafirma Sylvester skandinaavlastele ja pärast käis maksuametiga kirglikult kohut. Äripäev paigutas Polli rikaste edetabelis 34. kohale ning hindas tema vara väärtuseks 66,6 miljonit eurot. Praegu on Polli muude äride kõrvalt ka Riigimetsa majandamise keskuse ehk RMK nõukogu esimees ja talle kuulub koos kaasaktsionäridega läbi erinevate firmade 14 000 hektarit. Kusjuures välja on kukkunud nii, et selle hulgas on suur osa ühest pisikesest vallast. Õru vallas omab Polli rohkem maad kui Eesti Vabariik.
    „Ma arvan, et tema rikkuse aluseks on see, et ta on kunagi olnud metsakorralduskeskuse juhataja. Ta on väga palju infot valdanud,“ märkis Aarne Kask kommentaariks.
    "Pealtnägijale" ei soovinud 63aastane Polli oma metsast rääkida, põhjendades, et isa õpetas teda rahaasjadest mitte kõnelema.
    8. Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra
    See firma omab Eestis 15 000 hektarit metsa. 1998. aastast Eestis tegutsevale rahvusvahelisele tegijagale kuulub veel 15 000 hektarit Lätis ja 10 000 hektarit Rootsis.
    Södra on maailma mastaabis arvestatav tselluloositootja ja nende kolme vabrikusse läheb ka osa Eesti paberipuidust. Kuigi võiks arvata, et Eestis on odavam puit kui Skandinaavias, siis firma juhatuse liikme Claes Svenssoni sõnul see alati nii ei ole.
    7. Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik
    Neile kuulub Tallinna linna jagu metsa ehk 16 000 hektarit.
    Meestele kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, kus töötab ligi 700 inimest Eestis, Lätis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Gruppi kuulub nii metsamajandus-, puidutööstus- kui ka põllumajandusettevõtteid. Ainult e-kirja teel küsimustele vastav Aidla teatab, et nende kontsernis algab töö metsamajandamistest ning lõppeb saematerjalist näiteks aiamajade tegemisega. Ehk protsessis ollakse puu-idust kuni valmis produktini, ülejäägid lähevad graanuliteks. Kolmest omanikust üks on ka leitav Äripäeva rikaste edetabelis- Jüri Külviku varanduse väärtuseks hindab leht 49,9 miljonit eurot.
    6. Dasos Capitali Luksemburgi fondid
    Nad alustasid Eestis aktiivset kokkuostmist alles viis aastat tagasi. Luksemburgi fondidel on Eestis kolm firmat, millel on kokku 18 600 hektarit. Eesti firmade juhatusse kuulub Sami Veijalainen, kes teatab e-kirja vahendusel, et Dasos Capitaliga seotud fondide ja varade väärtus erinevates riikides on umbes 400 miljonit eurot. Omanikud on pensionifondid ja teised investorid. Et tegu on soliidse seltskonnaga, näitab, et nende seas on Euroopa Investeerimispank 60 miljoni euroga, kes enda aruandluses toob välja, et Eestisse jõudis sellest 3,6 miljonit.
    „Nende investeerimise strateegia on üldiselt sedasi, et võtame mingi maailma suvalise koha, investeerime erinevate sihtsuunitlustega, fondidega. Ja tuleme sealt välja mingi viie või kümne aasta pärast. Ühesõnaga teevad exiti peale seda kui ostetud siin maad kokku,“ iseloomustas neid fonde Aarne Kask.
    Dasose ja teiste kiirelt palju maad kokku ostnud investorite tegevus näitab, et Eestis kehtiv maaostupiirang tegelikult ei tööta. 2012. aastast kehtib seadus, mis ütleb, et korraga võib üle 10-hektarilise metsatüki osta ainult firma, mis on tegelenud maa- või metsa harimisega vähemalt kolm aastat. Sisuliselt oli selle sätte mõte vältida, et välismaa kapitalistid hulgi Eestit üles ei ostaks. Paraku täna need piirangud ei toimi, et kui see seadusandja mõte oli selles, et maa jääks eestlastele, siis selle seadusega see tagatud ei ole, nentis Andras Kaasik. Tema sõnul hiilitakse seadusest mööda sel kombel, et mõõdetakse kinnistuid väikemaks ja ostetakse ettevõtteid, kellel on olemas need load. „Ja täna on juba igal endast lugupidaval metsaettevõttel need load olemas,“ nentis Kaasik.
    5. Roger Puit AS
    Sellele ettevõttele kuulub metsa 19 000 hektarit ehk 1000 Tallinna lauluväljakut. Roger Puidu taga on Margus Meimer, kes alles juulis müüs 50 % oma firmast Graanul Investile. Tehingu väärtust ei ole Meimer nõus avalikustama, aga teatab, et müüki ajendas soov oma elutöö viljadest osa saada. Omakorda Graanul Investi taga on Äripäeva rikaste edetabeli 8. koha omanik Raul Kirjanen ja 12. koha mees Anders Anderson, kelle vara väärtuseks hinnatakse kokku 251,7 miljonit eurot. Ärihiiud tegelevad praegu aktiivselt metsa kokkuostuga- nii et pole imekspandav kui saate eetrissemineku ajal on nende valdused märkimisväärselt kasvanud.
    4. OÜ Metsagrupp omanikud Urmas Rahnel ja Toomas Aab
    Neile kuulub 28 000 hektarit. Mehed kinnitasid, et on metsaga süsteemselt tegelenud juba 18 aastat, kavatsevad maad jätkusuutlikult majandada ja müüa ei plaani. Kahe mehe varade väärtuseks hindab Äripäev 25,8 miljonit eurot.
    3. Metsamaahalduse ja Põlluvara 36 000 hektariga.
    Firma enamusaktsionär on mulgi miljonär Aivar Berzin, keda tuntakse Vestman Grupi suuromanikuna. Äripäeva hinnangul on Berzin Eesti rikaste edetabelis 28. kohal ja tema varade väärtus on 72,1 miljonit eurot. Berzin kaamera ette tulla ei soovi ja saadab asja kommenteerima Metsamaahalduse juhataja Taavi Raadiku, kellele kuulub firmast 20% ning kelle vara väärtuseks hindab Äripäev 14 miljonit eurot. Raadik jääb samas napisõnaliseks, märkides, et nii suure hulga metsa kokkuost on suure töö vili ega soovi ka hinnata metsa koguväärtust.
    Hind ongi keeruline ja tundlik teema. Nagu ka firma nimi ütleb kuulub antud ettevõttele nii metsa- kui põllumaad. Kui võtta aluseks keskmine metsahektari hind 2500 eurot, saame Berzini, Raadiku ja partnerite metsamaa väärtuseks ligikaudu 43 miljonit eurot. Sellele lisandub põldude väärtus.
    2. OÜ Tornator
    Neile kuulub 52 000 hektarit ehk umbes poole Hiiumaa suurune lahmakas. Firma tagant leiame soomlased, kes hindavad endale Eestis kuuluva metsa ja maa väärtuseks ca 90 miljonit eurot.
    Soome suuruselt kolmas metsaomanik Tornator OYJ lõi Eestis samanimelise tütarfirma seitse aastat tagasi. Lihtsalt öelda on emafirma taga 60% ulatuses läbi fondide soome pensionärid ja 40%-ga maailma üks suurim puidutööstuskontsern Stora Enso. Siinset turuhinda arvestades ollakse tuleviku suhtes vägagi optimistlikud.
    Eesti ja Soome kõrval tegutseb Tornator ka Rumeenias. Kõigis maades on eesmärk laias laastus üks ja sama – kasvatada ja majandada metsa kohalikele metsalagentusfirmadele raieõiguste müümiseks
    1. Eesti riik
    Riigile kuulub 1,5 miljonit hektarit, sellest 1,1 miljonit metsa, mis on ca neli korda rohkem kui eelmised üheksa kohta kokku. Kurioosne detail on, et riigi osa suureneb, sest maad sõna otseses mõttes kasvab juurde! Aarne Kase rakendus näitab, et riigimaad on viimastel aastatel juurde tekkinud kokku sadu hektareid ja seda just veekogude äärealadel. Muutus on tingutud kahest faktorist. Esiteks maapind tõuseb ja madalad veealad kasvavad kinni. Ja teiseks kaarte on uute elektrooniliste vahenditega täpsustatud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur diil lukus: Novavax ja Sanofi käivitavad uute vaktsiinide arenduse
Novavaxi aktsiad enam kui kahekordistusid reedel pärast seda, kui ettevõte teatas 1,2 miljardi dollari suurusest litsentsilepingust Sanofiga.
Novavaxi aktsiad enam kui kahekordistusid reedel pärast seda, kui ettevõte teatas 1,2 miljardi dollari suurusest litsentsilepingust Sanofiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.