Riik plaanib Arengufondi laiali saata

„Arengufondis on tegeletud ja tegeletakse ka praegu Eesti riigi jaoks väga oluliste asjade ja teemadega,“ ütles Lauri. Tema sõnul tekib aga küsimus, kas need tegevused ei peaks olema riigiaparaadi mõnes teises osas ja kas fondi töö on korraldatud parimal võimalikul viisil. Puudusena nimetas Lauri nõrka seost fondi investeeringute ja seire suuna vahel.

Arengufondi investeeringutega seonduv on Lauri hinnangul üldjoontes edukas, kuid tulenevalt nende tihedast seotusest teiste riiklike ettevõtluse tugimeetmetega, peaks fondi investeerimisüksus loogiliselt paiknema mitte riigikogu, vaid näiteks ettevõtlusministri alluvuses.

Komisjoni esimees Toomas Kivimägi näeb ühe võimalusena anda Arengufondi investeerimisportfell üle KredExile, samuti saab investeeringutega seotud tegevused viia EASi alla.

Seireüksuse paiknemise võimalike kohtadena nimetati Arengufondi ennast, riigikantseleid, ministeeriumite eri üksusi, riigikogu kantseleid, EASi ja teaduste akadeemiat.

Skandaalide küüsis

Äripäev on korduvalt juhtkirjades teinud ettepaneku Arengufondi tegevus ümbes vaadata ja asutus ise sulgeda. Viimati tänavu juunis, kui kirjutasime juhtkirjas Eesmärgitu Arengufond sulgegu uksed, et fond ei ole suutnud leida eesmärki ja tuleks sulgeda.

Fondi on tegevuse jooksul pidevalt saatnud priiskamise skandaalid nii Ott Pärna kui ka Tõnis Arro juhtimisel. Pärast Arro lahkumist juhi kohalt mullu suvel, pole uut juhti Arengufondi etteotsa leitud ning selle kohuseid on täitnud Pirko Konsa.

Arengufond on riigikogu asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb Arengufondi seaduse alusel alates 2007. aastast.