Mäss Kanajevi laeva pardal

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 29. oktoober 2015 kell 6:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mäss Kanajevi laeva pardal
Kolm ametiühinguaktivisti piketeerisid eile Tallinna kesklinnas Transiidikeskuse kontori lähistel ja nõudsid ettevõttest vallandatud ametiühingute usaldusisiku Sergei Mastepani (vasakul) tööle tagasivõtmist. Foto: Andres Haabu
On varajane hommikutund Tallinna city’s, tornmajade piirkonnas. Tuul keerutab kollaseid lehti, päike piilub pilve tagant, inimesed tumedates mantlites ruttavad ümbruskonna kontoritesse tööle. Kõik tundub olevat nagu igal hommikul.
Intervjuu meediale pani lumepalli veerem
Jüri Lemberi sõnul avaldas Delovõje Vedomosti 6. mail intervjuu Transiidikeskuse töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Sergei Mastepaniga, kes kirjeldas töötingimusi ja elu Transiidiskeskuses. Ta rääkis seal, et kolme aasta jooksul on lubatud töötajatel töötasu tõsta, aga need lubadused on lubadusteks ka jäänud.
Järgmisel päeval sai Mastepan Lemberi sõnul tööl esimese kirjaliku hoiatuse, et sisenes valest väravast tööle. „Sellele järgnes teine hoiatus, mis tavalises tööolukorras seal võib ka juhtuda, et ta riivas masinaga parkla piiret. Seda juhtub seal töökeskkonnas igal pool ja parkla piirded just sellel samal põhjusel plastmassist tehtud ongi. Kolmanda hoiatuse sai ta selle eest, et ühel hetkel oli ta võtnud koristustööde ajal peast kiivri, mis tegelikult oli peast maha kukkunud, sest kiivril polnud rihma,“ rääkis Lember põhjustest, mis viisid lõpuks usaldusisiku vallandamiseni. „Lahti lasti ta ametiühingute seaduslikul piketil osalemise eest lõpuks. Et ta inimeste ees avalikult rääkis sellest, mis olukord ettevõttes on,“ selgitas Lember.
Transiidikeskuse AS on ümber lükanud, nagu oleks Mastepan vallandatud ametiühingulise tegevuse tõttu, vaid ikka erinevate rikkumiste tõttu.
Ometi riivavad silma kolm meest, kes seisavad Tornimäe parkla sissepääsu juures. Neil on käes plakatid, lehvib ka lipp – ametiühingute lipp. Tõsiste nägudega mehed seisavad vaikides.
Helistan ametiühingute keskliidu juhile Peep Petersonile ja küsin, miks ühing tänaval väljas on. Peterson vastab, et tegemist on kahetsusväärse konfliktiga Transiidikeskuse ja ametiühingu vahel. Transiidikeskuse omanik on Anatoli Kanajev, mees, kes on Äripäeva viimases Rikaste TOPis kohal number 17 ja kelle vara väärtuseks hindas Äripäev 88,5 miljonit eurot. Petersoni sõnul on Transiidikeskus käitunud ühe töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Sergei Mastepani vallandamisel ebakorrektselt. Ta lisab, et asi on antud ka kohtule lahendada.
Tülikast töötajast vabaneti vallandades
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) esimehe Jüri Lemberi sõnul korraldavad kolm tänaval seisvat meest piketti, mida neil teha lubati. Nad piketeerivad Sergei Mastepani vallandamise vastu ja soovivad tema tööle ennistamist.
Lember ütles, et rääkis kevadel ka ettevõtte omaniku Kanajevi endaga ja viitas sellele, et Transiidikeskus ei tunnista ametiühingu tegevust. Lemberi sõnul vastas Kanajev selle peale põhimõtteliselt, et ei huvita.
Üks kolmest Tornimäel piketeerivast mehest on Sergei Mastepan. Jutukaim on Hannes Roosaar, kes kuulub ametiühingu sekretariaati. “Me soovime tema (noogutab Mastepani poole - toim) tööle ennistamist. Transiidikeskuse kontor on siin üle tee, Rävala 3, kuid maja ees me piketeerida ei saa, sest nad (Transiidikeskuse AS – toim) on selle ukseesise ala broneerinud enda vastumiitingu tarbeks,” räägib Roosaar.
Tema sõnul osales esimesel meeleavaldusel rohkem Transiidikeskuse töötajaid, kuid inimesed hakkasid oma töökoha pärast kartma, sest ettevõte ei suhtunud Roosaare sõnul ühingu tegevusse just positiivselt.
“Me loodame, et nad ärkavad. See vallandamise asi on juba kohtus ka. Eks ettevõtted testivad praegu seadusi – kui kaugele võib minna ja mida ette võetakse,” vastas Roosaar küsimuse peale, miks on suurettevõtete ja ametiühingute konflikte Eestis viimasel ajal hakanud esile kerkima. Roosaare sõnul on neil luba protestida selle nurga peal iga päev kell 9–10 ja 13–14. Kontoriesisele maale nad aga minna ei tohi.
Samal ajal Muuga sadamas
Sel ajal, kui mehed kolmekesi tänavanurgal piketeerivad või järgmist piketeerimise võimalust ootavad, sõidab Jüri Lember koos ametiühingu inspektori Jaanus Kuiva ja veel ühe volitatud ametiühingu esindajaga Muuga sadama poole.
Nende eesmärk on pääseda lõpuks Transiidikeskuse Muuga sadamas asuva konteineriterminali väravast läbi, et sealsete töötingimustega tutvuda.
“Proovime ametiühingute seaduse alusel territooriumile sisse pääseda. Teavitasime juhtkonda sellest soovist nii tähitud kirja kui ka e-posti aadressil saadetud kirjaga möödunud neljapäeval. Ametiühingute seaduse paragrahv ütleb, et tööandja peab võimaldama takistamatult ametiühingu valitud esindajatel tutvuda töökorralduse ja töötingimustega ettevõttes, kus töötavad tema liikmed,” räägib Lember telefonis. Transiidikeskuse töötajatest kuulub ühingusse 63 inimest.
Muuga sadama värava taha jõudes näitab Lember ka dokumente, kus vastavad seadusesätted kirjas ja rasvase vildikaga alla joonitud.
Kohale kutsuti politsei
Mehed sisenevad sadama territooriumile ning liiguvad konteineriterminali värava poole. Möödub 20 minutit, kui Lember helistab tagasi ja teatab, et neid ei lasta Transiidikeskuse territooriumile ja otsustab politsei kutsuda. Ligi 40 minuti pärast saabubki patrullauto, mis nõudliku signaaliga sadama väravas seisvad G4Si mehed jooksma paneb. Ka politseiauto liigub Transiidikeskuse terminali poole.
Mõnda aega on vaikus, siis saabub kõne Lemberilt, kes teatab, et kuigi politsei tunnistas, et seaduse järgi oleks tal õigus siseneda ametiühinguga liitunud töötajate töötingimusi uurima, siis peaks selleks loa andma siiski ka Transiidikeskuse AS. Tema teine oletus oli ka see, et võib-olla ei julgenud patrullautos viibivad politseinikud ise otsust teha. Igatahes möönis Lember, et tema käik fikseeritakse ning politsei arutab asja ning järgmisel korral võib minna nii, et tal õnnestub ka territooriumile sisse pääseda.

Unknown body type: x-im/content-part infopank
“Ka Maret Maripuu, kes on tööinspektsiooni juhataja, käis meie kontoris rääkimas sel teemal, laiutas käsi ja ütles, et ei saa meid aidata, kui ettevõtte väravas tehakse takistusi sisenemiseks, peale väärteomenetluse algatamise. Väärteomenetlus nendele meestele aga ilmselt ei mõju, kelle palk oli ca 35 000 eurot kuus – 400eurone väärteomenetlus on neile nagu hane selga vesi,” lausus Lember naerdes. Ta lisas, et tööinspektsioonile tehakse kindlasti avaldus ja asja niisama ei jäeta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum