Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Europarlament seab rööpad Ansipi meeskonnale

08. jaanuar 2016, 12:54
Kaja Kallas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160108/NEWS/160109774/AR/0/Kaja-Kallas-Euroopa-Parlament.jpg

Jaanuari keskel on Euroopa Parlamendis hääletusel digitaalse ühisturu raport, mille üheks autoriks on Eesti parlamendisaadik Kaja Kallas ning milles on sõnastatud, millises suunas Euroopa Liidu seadusloome siin peaks arenema.

Üks suuremaid vaidlusteemasid oli IT-platvormide vastutuse küsimus. Näiteks kas ostu-müügikeskkond e-Bay peaks kandma täit vastutust selle eest, mida platvormi vahendusel müüakse. Või piisab sellest, kui platvorm vastava teavituse peale probleemse kauba müügist maha võtab.

Kaja Kallase sõnul jäi Euroopa Parlamendi töögruppides peetud vaidlustes peale seisukoht, et platvormide vastutus peaks olema piiratud. Muidu võiks kergesti tekkida olukord, kus platvormid ise hakkavad oma riskide maandamiseks kitsendusi tegema, mis võivad viia kuni sõnavabaduse piiramiseni välja. Samas on arusaadav ka, miks näiteks Prantsusmaa oleks eelistanud platvormidele täisvastutust – kui küsimuse all on võltsitud luksuskaupade müük, siis on kergem müügiplatvormi süüdistada.

Kallase sõnul hakkas parlament raportit koostama pärast seda, kui Euroopa Komisjon eesotsas digitaalse turu asepresidendi Andrus Ansipiga tuli maikuus välja digitaalse ühisturu strateegiaga.

„See näitab, mida Euroopa Parlament tahab näha, et komisjoni eelnõud võiksid sisaldada,“ ütles Kallas.

Hulk vaidlusi – nagu seesama platvormide vastutuse küsimus – on parlamendi raporti koostamisel juba ära vaieldud. Euroopa Komisjonil tuleks seda eelnõude koostamisel arvestada. „Sest kui (komisjonist) tuleb positsioon, mis on totaalselt erinev sellest, mis jaanuaris (18. jaanuaril Strasbourgis) vastu võetakse, siis hakatakse sellele viitama ja öeldakse, et me ei ava seda teemat uuesti.“

Kallase sõnul oli teine raportöör, kellega kahasse see valmis, Saksamaalt, ning lähtepunktis olid nii mõnedki seisukohad kardinaalselt erinevad. Suure tööstusriigi esindajana oli tema rõhuasetus pigem olemasoleva kaitsmisel ja võimalikel riskidel. Kokkuvõttes sai aga valminud dokument Kallase sõnul parajalt tasakaalustatud.

Kallas möönis, et riikide arusaamad ja hirmud on digitaalse turu osas väga erinevad. Prantsusmaal ja Saksamaal kardetakse näiteks pigem seda, mida riik andmetega ette võib võtta, kui seda, miks eraettevõtted peaksid saama inimeste andmed oma tuluks pöörata. E-valitsemise puhul on väljendatud vastumeelsust suhelda algoritmiga, adumata, et teisel pool pole mitte robot, vaid ikka inimene ja et asja iva on võimalus asju mugavamalt ja vähema ajakuluga digitaalselt ajada, rääkis Kallas.

Suurematet muutustest toob digitaalse majanduse areng Kallase sõnul muudatused töösuhetes – suhted pole enam hierarhilised tööandja ja töövõtja suhted, vaid iga inimene vastutab üha enam ise. Väikeettevõtetele ja nišifirmadele avaneb üha enam võimalusi müüa oma kaupa üle ilma.

Puudusena nimetas Kallas, et kui ELis 28 riigi erinevaid seadusi harmoneerida üritatakse, siis tavaliselt lepitakse kokku miinimum, mis võib sisuliselt tähendada seda, et ikka jäävad kehtima 28 riigi erinevad reeglid, mis pärsivad näiteks internetikaubandust.

Kallase sõnul tehti raportile 1286 muudatusettepanekut, mis näitab, kui oluline see teema parlamendisaadikutele on.

Küsimusele, kuivõrd raport annab suuniseid ka maksustamise alal, vastas Kallas, et eelkõige rõhutatakse, et uudse ärimudeliga ettevõtetele tuleb luua ladusalt toimivad lahendused maksude deklareerimiseks ja tasumiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. January 2016, 12:54
Otsi:

Ava täpsem otsing