Saatkonnad on unistuste rentnikud

02. veebruar 2016, 07:00
Genex Investi juhi Ain Kivisaare selja taga asuvas Harju tänava hoones on üürilisteks Jaapani, Kreeka ja Norra saatkond.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160202/NEWS/160209975/AR/0/Ain-Kivisaar.jpg

Välisriikide saatkonnad on kinnisvaraomanikele nagu kullasoon, tõstes firmade kasumlikkuse üle 60 protsendi. Omanike kinnitusel on saatkonnad nende lemmiküürnikud.

Eestis on peaaegu 30 välisriigi esindust, millest veidi rohkem kui pooled asuvad hoonetes või ruumides, mis kuuluvad eraomanikele.

Näiteks tegutseb Vabaduse väljaku lähedal Tallinna Ärikeskuses kolm saatkonda. Kreeka, Jaapani ja Norra esindusele pakub seal ruume Genex Invest. “Saatkonnast paremat rentnikku ei saagi olla. Päris mitmel saatkonnal on tava maksta üür poole aasta eest või veel pikemalt ette,” kiitis Genex Investi juhatuse liige Ain Kivisaar.

Sarnaselt saatkondadega on kinnisvaraomanike silmis ahvatlevad rentnikud riigiasutused. Riigile kuuluvate asutuste ja ettevõtete ning saatkondade peamine ühine joon on võlgade vältimine.

Teavad oma väärtust

“Kui saatkond valib uut pinda, siis nad teavad, et on üüriturul väga nõutud kliendid. Nad teevad alati konkursi ja omanikud konkureerivad nende pärast,” sõnas Kivisaar. “Oleme tähele pannud, et kui mõni teine üürnik kaalub meie majja tulekut ja kuuleb, et kolm saatkonda on hoones, siis tõstab see maja prestiiži.”

Naabermajade üürihinda Kivisaare hinnangul saatkonna lähedus ei tõsta. Küll aga tõi ta näite Riiast, kus on saatkonnad koondunud ühte piirkonda - sealne kinnisvara on tavapärasest kallim ja hinnatum. “Eestis on saatkonnad lihtsalt heades kohtades, siin on vahet raskem näha,” lausus Kivisaar.

Kivisaar ei avalda sarnaselt teistele omanikele, kui palju saatkonnad üüri tasuvad, aga USA saatkonna näide kirjeldab ilmekalt, kuivõrd helded võivad saatkonnad olla.

Riikidest geopoliitiliselt olulise USA esindus asub Kentmanni tänava majas, mille omanik on Tallinnas sündinud, kuid USAs elav peagi 80. sünnipäeva tähistav Arne Kalm. Sama hoone, kus on saatkond, kuulus varem mehe vanaisale Alfred Kalmule, kes 1940. aastal Eestist põgenes. Praegu maksab USA saatkond üüri tema lapselapse Arne Kalmu ettevõttele Abakus Holding, mille käive oli tunamullu üle 361 000 euro ja kasum 167 000 eurot. Majandusaasta aruandes selgitatakse käivet firmale kuuluva büroohoone väljaüürimisega.

Genex Investi juht Ain Kivisaar ütles, et saatkonnad ei lubaks endalt ebamõistlikke summasid nõuda. “Kindlasti ei maksa saatkonnad turu üldisest tasemest kõrgemat hinda,” rääkis Kivisaar. “Sisseseadmiskulud on tavapärase üürnikuga võrreldes suuremad.”

Saatkonnad pakuvad ruumide või hoone omanikule stabiilset väga head tulu, kuid samal ajal on ka ülimalt nõudlikud. “Kui nõudmiste täitmisega hakkama saad, siis hiljem reeglina probleeme ei ole. Kõige olulisem on turvalisus. Majal ja ruumidel on spetsiifilised turvanõuded, mis saatkondadel erinevad,” sõnas Kivisaar ja lisas, et kuna saatkondade ruumid kuuluvad välisriigile, on sisenemistingimused omavahel kokku lepitud. “Arvan, et kui omaniku ja üürniku vahel tekiks vastasseis, siis üürileping ei ole kõige ülimuslikum.”

Tallinna kesklinnas Metro Plaza ärimajas annab Gruusia saatkonnale ruume kasutada Metro Ärimaja, mille juhatuse liige Martin Otsa nimetab saatkonda väga heaks üüriliseks. “Igale kinnisvaraomanikule on ta head tooni andev,” ütles Otsa ja lisas, et omanikele on kindlasti usaldusväärsed ka majanduslikult tugeva taustaga suurkorporatsioonide ja rahvusvaheliste ettevõtete Eesti harud.

Saatkonnalt ei ole Otsa sõnul lihtsam kõrgemat üüri küsida. “Üüri määr peegeldab turuhinda,” kinnitas ka tema.

Tundlik rahateema

Eften SPV2 OÜ-le kuuluvas Lauteri tänava hoones üürib neljandal korrusel ruume Brasiilia saatkond, enne Eesti esinduse sulgemist asus samas majas ka Bulgaaria saatkond. Eften SPV2 juhatuse liige Viljar Arakas ei tahtnud üürihinnast, nagu teisedki omanikud, täpsemalt rääkida.

“On üürihinna baas, mis on kõigile sama, aga lõplik üürihind sõltub sellest, millist siselahendust keegi tahab,” ütles Arakas, kelle hinnangul saatkonna lähedus ümberkaudse kinnisvara hinda ei mõjuta, kuid saatkonna üürnike sekka saamine on prestiižne.

“Osas linnades, näiteks Londonis ja Riias on eraldi saatkonnalinnaosad, kus on kõik kinnisvarahinnad kõrgemad, aga tõenäoliselt saatkonnad tahavad ise ka prestiižses rajoonis olla,” lisas ta.

Türgi saatkonnahoone asub kesklinna piiril Narva maantee ääres. Maja üks kaasomanikke Indrek Koldre on mõjuka üürnikuga rahul. “Saatkonda huvitab, et kraanist tuleks vesi ja tuba oleks soe. Süsteemid on autonoomsed ega vaja näppimist,” ütles Koldre. “Saatkond on kõige parem rentnik. Kõik on stabiilne.”

Tatari tänava majast leiab Moldova saatkonna, millele on ruumid üürile andnud firma Finnico Invest kaudu Viktoria Finni. “Närvid jäävad terveks. Mul on vanalinnas korter, kus on alati üürnikuga probleemid. Ühed tulevad, teised lähevad ja jätavad arved maksmata. Saatkond on aga kõige parem üürnik,” ütles Finni, avaldades, et Moldova saatkond tasub iga kuu veidi üle 2000 euro. Finni arvates ilmselt meeldib saatkond naabrina ka samas majas elavatele inimestele. “On valve, inimesed lähevad õhtul ära… Vaikne ja rahulik.”

Rahukohtu tänaval tegutsevad Iiri ja Hollandi saatkond. Maja ostis 2014. aasta lõpus rootslase Claes Magnus Åkerborgi firmalt Kuldlõvi AS, mille taga on ettevõtja Toomas Luman.

Tuntud näod

Saatkonnaruumide omanike seast leiab veel ettevõtja Toomas Lumani, kellega seotud firmad ECE European City Estates ja Kuldlõvi üürivad Liivalaia ja Rahukohtu tänaval ruume Hollandi, Iirimaa ja Hispaania saatkonnale. Varem oli Rahukohtu hoone omanik Suurlinna AS, mille taga on rootslasest kinnisvaraärimees Claes Magnus Åkerborg. Suurlinna ASi viimane majandusaruanne pärineb aastast 2013, mille järgi oli firmal üürimise käive aastas 360 000 eurot ja sai kasum 1,6 miljonit eurot.

“Väga väärikad ja toredad üürnikud. Meil on nendega pikaaegne korrektne suhe olnud. Kui suhe on korrektne, on ka rahaline suhe korrektne,” kommenteeris Andri Püvi, kes juhib Seesam Insurance ASi, mis jagab maja Austria saatkonnaga.

Välismaalastest omanikest teenib saatkondade pealt müügitulu itaallanna Roberta Dini, kelle ettevõte Scheli Kinnisvara on andnud ruumid Poola saatkonnale Suur-Karja endises pangahoones. Eesti kinnisvarasse investeerimisega alustas Dini juba 1990ndate lõpus. Itaalia saatkonnale aga on Vene tänaval andnud üüripinna OÜ Whiteriver, mida juhib läinud novembrist Vene kodakondsusega Dmitrii Novgorodtcev, kes seni firmas vaid omanikuna figureeris.

Oma osa saatkondade üüriturust võtavad ka meediainimesed. Aserbaidžaani saatkond maksab üüri ASile Laferme, mille juhatuses on Eesti Ekspressi analüütik Margus Järv ja mille omanikeringi kuulub meediaärimees Hans H. Luik.

“Meil on Pirita teel hea ligipääsuga esinduslikud merevaatega ruumid, mille vastu mitmed riikide ja firmade esindused huvi tunnevad,” oli Järve napp vastus Äripäeva esitatud küsimustele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. February 2016, 06:53
Otsi:

Ava täpsem otsing