Ehtekunstnikul peab olema ka müügitöö anne

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 10. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehtekunstnikul peab olema ka müügitöö anne
Kunstnike Gildi vanasse ja väärikassse hoonesse Tallinna vanalinnas on koondunud mitmed kunstnikud, teiste seas ehtedisainer Krista Laos.Foto: Raul Mee
Ebakindla sissetuleku tõttu tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata sellistele püsiväljaminekutele nagu inventari ja üüri minimaliseerimine, samas on peale kunstiande tarvilik ka müügitöö anne.
Soovitusi algajale metallikunstnikule
Oma stuudio asutamine ei ole kerge väljakutse, see eeldab tihti soodsate tingimuste kokku langemist. Näiteks võimalust teha osalise koormuse ja paindliku graafikuga palgatööd ja leida head kaaslased, kellega koos alustada. Koos kaaslastega ühise stuudio asutamine on lihtsam ja aitab püsikulud kontrolli all hoida.
Vähem tähtis ei ole soodsa ruumi olemasolu. Hea pinna leidmisel ei pea piirduma kinnisvaraportaalide sõelumisega, vaid tasub käia ka ukselt uksele, et uurida, kus on vabu pindu.
Tellimustööde tegemisega tasub alustada juba õpingute ajal - töökojad on koolis olemas ja erialameistrid aitavad nõu ja jõuga.
Kulda ja hõbedat saab osta Tavidist ja ehtekunstnike erialapoest, mis müüb ka tööriistu, töökoja sisustust on võimalik tellida ka interneti vahendusel Itaaliast, USAst või Saksamaalt.
Teemantsilmsed putuklased ja obsidiaanitiivulised sisalikud. Kulda ja titaaniumisse vormitud kraanakonksud. Hõbemutrite ja -vurride masinlik esteetika. Kirjeldatu pole mitte kaadrid tulevikumaailmas toimuvast ulmefilmist, vaid üksnes mõned Annika Kedelauki (29) stuudios valmivatest unikaalse disainiga autoriehetest.
"Minu loomingus võib eristada kaht suunda," märkis Kedelauk. "Ühelt poolt imetlus masinate ja nende osade vastu, teisalt väikesed elusolendid, keda võib peidetud ja moonutatud kujul leida paljudes mu töödes," kirjeldas ta.
Töödes kasutab Kedelauk peamiselt hõbedat, kulda ja titaani, aga ka kive, puitu ja teisi orgaanilisi materjale, mis on selleks piisavalt vastupidavad. "Hindan ehete puhul kantavust, praktilisust ja vastupidavust,” märkis Kedelauk.
Eritellimusel tehtud töödest on Kedelauki sõnul kõige populaarsemad abielusõrmused. "Ma ise mõtlen romantiliselt, et eritellimusel teha lastud abielusõrmused ühtivad siin maailmas ainult kahel abikaasal...” märkis ta.
Kedelauki erialane haridustee algas Eesti Kunstiakadeemias, mille lõpetamise järel kuus aastat tagasi siirdus ta praktikale ehtedisainer Gvido Valickise juurde. Viieaastase praktikaperioodi kestel aitas ta kaasa Valickise tellimustööde valmimisele, saades vastutasuks võimaluse kasutada töökoda isiklike projektide tegemiseks ja võõrustada seal oma kliente. "Nägin kõrvalt, kuidas üks väike firma toimib ja kuidas klientidega suhelda,” kirjeldas Kedelauk.
Annika Kedelauk
Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna ehtedisaini erialal (BA), sh õppinud Erasmuse stipendiumi toel Barcelonas Escola Massana ülikoolis.
Pärast õpinguid täiendas ennast viis aastat ehtedisainer Gvido Valickise juures.
2013. aastal pälvis Roman Tavasti nimelise stipendiumi.
Ülle Kõuts
Lõpetanud ERKI (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal metallehistöö erialal.
Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub ON-gruppi (EKLi alaliit) ja metallikunstnike liitu.
Krista Laos
Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1978. aastal metallehistöö erialal.
1978-1993 töötas Tallinna Juveelitehases kunstnik-disainerina.
Alates 1999. aastast vabakutseline kunstnik.
Eesti Disainerite Liidu liige, ON-grupi liige, Eesti Kunstnike Liidu liige.
Liiga suur eneseteostussoov
Kedelauk märkis, et ehtekunstnikuna kellegi alluvuses töötamine ei tundu talle võimalik. "Selleks on eneseteostuse tung liiga suur. Lisaks meeldib mulle kõik ise algusest lõpuni valmis teha,” põhjendas ta isikliku stuudio loomise vajadust.
Vabakutselisena tegutseva noore kunstniku töö on vaheldusrikas. Samas ebakindla ja projektipõhise sissetuleku tõttu tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata püsiväljaminekute minimaliseerimisele. Viimaste hulka kuuluvad nii inventarile kuluvad summad kui ka stuudio üür.
Kui Kedelauki esimene stuudio kujutas endast üksnes kuue ruutmeetri suurust töökoda kodukeldris, siis umbes pool aastat tagasi õnnestus tal leida kinnisvarakuulutuse abil senisest ligi kolm korda suurem pind, mis kattus ka tegelike soovide ja vajadustega. Esimesed tööriistad soetas kunstnik juba õpingute ajal. Esimestest töödest saadud tulu investeeris ta samuti masinatesse ja tööriistadesse. Peale omakapitali on Kedelauki töökoja arengule kaasa aidanud Eesti Kunstnike Liit oma loometoetusega.
Kunstnike Gildi vanasse ja väärikassse hoonesse Tallinna vanalinnas on koondunud paljud kunstnikud, teiste seas ehtedisainerid Ülle Kõuts ja Krista Laos. Kui ehtedisainerid 1999. aastal Vene tänav 12 ruumidesse oma ateljeed looma asusid, oli gild juba neli aastat töös olnud. Gildi kõrval vabanenud ruumile korraldas linn konkursi, mille võitis Katariina Gild ehtekoja projektiga.
"Olime juba varem gildiga Taanis koostöönäituse teinud ja nüüd lisandus Katariina Gildi meie kujul uus ehtegalerii. Seega koht oli soe ja võisime tulla nagu käopojad valmis pesasse,” märkis Kõuts. Tõsi, selleks, et gildi ruumidesse korralik töökoda-galerii püsti panna, kulus üksjagu vaeva. "Räämas ruum tuli ise remontida ja sisustada galeriiks ja töökojaks,” selgitas Laos.
Kodumaine tööturg ei paku palju võimalusiNils Hint, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakonna sepakunsti õppetooli juht
Meie osakond pakub lisaks elementaarsetele erialaspetsiifilistele oskustele ja teadmistele ka märksa laiapõhjalisemat ettevalmistust iseseisvaks eluks. Me ei piirdu pelgalt käsitööliste oskuste edasiandmise ja traditsioonilise rakenduste õpetamisega. Osakonna eesmärk on eelkõige õpetada tudengeid loovalt mõtlema, kujundades ümbritseva suhtes ärksaid inimesi. Tegemist on teatud mõttes elukooliga, kus on suur roll ka hoiakute kujundamisel.
Ehte- ja sepakunsti eriala lõpetanute seast on sirgunud ka teiste loomealade esindajaid nagu muusikuid, filmimehi, disainereid, teatriinimesi ja erialateoreetikuid.
Tudengite seas on küllaltki populaarne veeta mõni semester mõnes Euroopa ülikoolis. Stipendiumi saamine selleks ei ole keeruline. Lisaks vahetusõpingutele on võimalik pärast lõpetamist suunduda praktikale mõne kunstniku ateljeesse.
Kontaktid autoritega võõrsilt saavad alguse orgaaniliselt juba õpingute jooksul - pea igal semestril toimub osakonnas mõne külalisõppejõu juhendatud töötuba või kursus.
Kodumaine tööturg ei paku just palju võimalusi erialaste teadmiste rakendamiseks. Seega ootab lõpetajaid olukord, kus saab määravaks ettevõtlikkus ja töötahe. Head meistrit või kunstnikku on alati tarvis, need on ametid, mida masin ei ole võimeline asendama.
Oma äri ülesehitamine võtab aega
Tulevikus on plaan koha atraktiivsust veelgi suurendada. Visiooni järgi peaks terve Katariina Gildi välireklaam akendel ja sissekäigu juures saama kaasaegsema ilme senisest täiesti teistsuguses stiilis. Tegevus peab olema pidev ja ülesehitav, rõhutasid kunstnikud.
Samuti plaanib Ehtekoda nimevahetust, hakates tulevikus kandma Ehtedisaini nime. "Kui oleme koondunud ühtseks gildiks, siis see loob siinsetest disaineritest ettekujutuse kui käsitöölistest. Meie rõhume sellele, et oleme kunstnikud ja teostame oma enda ideid ja loomingut,” põhjendas Kõuts nime vahetuse vajalikkust, ehkki ka käsitöölise kutse on tema silmis vägagi au sees.
Veelgi enam, disainer vajab tema sõnul sageli enda kõrvale käsitöömeistrit, kes mõnd tööprotsessi temast paremini valdaks ja aitaks tal oma ideid teostada. Tihti annab just disaineri ja käsitöömeistri koostöö parima tulemuse.
Kuldehted valmivad tellimusena
Stuudiosse sisse astudes vaatavad vitriinidelt vastu hõbeprossid ja -sõrmused, vääriskividega kaunistatud kaelaehted ning rinnasõled. Tegu on peamiselt seeriatöödega, mis mõeldud müügiks ning mis on korratavad, seda mõistagi kunstnike enda kätetööna.
"Ehtekojas on müügil nii väiketiraažiline klassika, mis on edasiarendatavate kordustena kergemini ja odavamalt teostatav, kui ka täiesti unikaalsed näituste tööd ja ainueksemplarid kõrgemast hinnaklassist,” märkis Kõuts.
Üks ehte hinda määravaid tegureid ongi tema kordumatus. Mõistagi loeb ka materjal. Kuna kuldehete valmistamine on kulukas protsess, valmivad ehted tellimustöödena ning peamiselt on galeriis eksponeeritud tööd hõbedast. „Kui ehe on käsitsi tehtud ja iga selle tükk on meie näppude vahelt tulnud, siis tuleb sellega ka arvestada. „Hullude päevade” kampaania meie unikaalsete toodete puhul ei tööta,” tõdes Kõuts.
Müügiedu toob aktiivne suhtlus
Autoriehete maksustamise puhul peaks kehtima valem, et toote lõpphinna saamiseks tuleb liita töötundide, materjali ja pakendi hind, korrutada see neljaga ja liita kümme protsenti.
"Meil see päris nii ei ole, sest reaalsuses tuleb arvestada kliendi võimalustega,” märkis Ehtedisaini kunstnik Krista Laos.
Kuna Katariina Gildi Ehtedisain funktsioneerib nii galerii kui ka ateljeena, tuleb kunstnikel ise täita kõiki ülesandeid, et seda käigus hoida – kunstnikust-juveliirist klienditeenendaja ja ehitajani välja. Seega peab käive katma ka neid tegevusi.
Disainer
Põhienergia on suunatud uutele ideedele ja kavanditele.
Rakendab enda idee, isikupära ja stiilitunde toote valmistamiseks.
Otsib ka seeriatöödes pidevalt paremat lahendust, muutes iga järgmist tööd ja leiutades uut.
Lisaks müüki minevatele töödele loob kunstnik unikaaltöid, mis on loodud ainueksemplarina mõne näituseprojekti tarvis.
Teostab tööd ise või annab idee käsitöömeistrile tegemiseks.
Käsitöömeister
Keskendub oma tehniliste oskuste arendamisele.
Teostab disaineri ideid või rahvakunstist inspireeritud tootekavandeid.
Tihti toetab ja korrigeerib disainerit tööprotsessis oma praktiliste oskustega.
"Oleme püüdnud hinnad hoida nii kliendisõbralikud kui võimalik," märkis Ülle Kõuts Ehtedisainist. "Selle asemel, et oma käibenumbreid kasvatada hindu tõstes, oleme püüdnud atraktiivsemaid töid teha, ruumi huvitavamaks muuta ja külastajatega personaalselt suhelda.” Näiteks ei ole harvad olukorrad, kus ostutehinguni jõutakse pärast mõningast vestlust uudishimuliku külastajaga, kellel ehtesoetamist esialgu kavas ei olnud.
Kunstnike sõnul on autoriehete põhiklientuuri puhul Eesti kontekstis raske mingit kindlat gruppi esile tuua. "Võib öelda, et disaineriehteid ostavad stiilsed Eesti naised ja nende mehed, kes soovivad neile rõõmu teha,” sõnas Kõuts.
Parim reklaam on asukoht
Sissetöötatud ja mainekas koht on disaineritele oma loomingu turustamisel parim võimalus. Suvisel ajal meelitab see kohale turiste ja ateljeesse on põhjust astuda ka möödaminejatel, kes seda esialgu ei plaaninud. "Ajalugu, meelelahutuslik pool ja miljööväärtus, mida terve gild endas kannab, ongi meie suurim eripära ja tugevus,” lausus Laos.
Teine nende tugevus seisneb Kõutsi sõnul selles, et galerii ja ateljee tegevus on koondunud samasse ruumi. "Kliendile on väga oluline, et kunstnik oma ehteid otse tema silme all valmistab, see tagab usalduse ja meelitab ostma,” märkis Kõuts.
Ehtekunstnik Annika Kedelauk kasutab tööde reklaamimiseks põhiliselt Facebooki, mis võimaldab kergesti ja odavalt jõuda suure hulga inimesteni. Peale selle on kunstnik osalenud mitmel näitusel - tema ehteid on eksponeeritud nii linnarahvale kui ka väliskülalistele A-galeriis Tallinna vanalinnas. "Olen kaasa löönud ka erinevates veebipoodide projektides, kuid need ei ole edukaks osutunud," sõnas Kedelauk. Lisades, et tegelikult on kõige parem reklaam see, kui tööga rahul olev inimene soovitab kunstnikku enda sõbrale või tuttavale.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum