Euroopa Liit kaalub käibemaksureformi

E-raamatute ja tavaliste raamatute erinev käibemaksu määr oli see, millele Tomingas kõrge ELi ametniku tähelepanu tahtis juhtida.

“Kui üks asi on raamat, kas ta siis e-keskkonnas ei ole raamat või on raamat,” küsis Tomingas, viidates sellele, et raamatud on Eestis nagu paljudes teistes liikmesriikides maksustatud madalamalt kui e-raamatud. “E-raamatute suurt võidukäiku takistab kindlasti see, et e-raamatute ja igasuguste muude “e-liste” asjade käibemaks on meil 20%,” taunis Tomingas ja küsis, kas selles osas mingit läbimurret on oodata.

“On oodata ja ilmselt on ootamisel ka tulemusi,” vastas Ansip. “Mina olen seda meelt, et e-raamatutele alandatud käibemaksu määra kohaldamine tuleks anda liikmesriikide pädevusse,” ütles Ansip. “See pakett tuleb, selle eest vastutab maksuvolinik Pierre­ Moscovici.”

Nädalavahetusel kirjutaski ­Financial ­Times, mis Brüsselis kavandatavad seadusemuudatused tihti teistest varem mustandina kätte saab, et Euroopa Liit tahab liikmesriikidele anda käibemaksumäärade kujundamisel senisest oluliselt suurema voli ja vabaduse.

Käibemaks on praegu Euroopa Liidus üks kõige enam tsentraliseeritud makse, kuid pidevalt käib komisjoni ja liikmesriikide vahel vägikaikavedu, mida võib ja mida ei või soodsama käibemaksu määraga maksustada.

Nii nagu nimetatud e-raamatute puhul. Kui Prantsusmaa ja Luksemburg oma-algatuslikult e-raamatutele madalamad käibemaksu määrad kehtestasid, kaebasid teised riigid nad kohtusse, mis möödunud aastal langetatud otsuses leidis, et Prantsusmaa ja Luksemburg on seadust rikkunud. Ansip selgitas, et vahe tuleb sellest, et raamatut käsitletakse kaubana ja e-raamatut teenusena. Sellest omakorda sõltuvad lubatud käibemaksuerandid.

Suurbritannia rahandusminister George Osborne pidi aga eelmisel aastal Brüsselis lobitööd tegema, et kaitsta naiste pesukaitsetele nullmäära kehtestamise õigust ja sellele omakorda kõigi teiste liikmesriikide heakskiit saada.

Kahel kolmandikul liikmesriikidest on Euroopa Komisjoniga käibemaksuerandite pärast vaidlemist olnud. FT andmeil plaanib Brüssel tunnistada, et praegune kord on ajast ja arust. “Reform, millega antakse liikmesriikidele suurem vabadus, võimaldab neil soovitud maksupoliitilised otsused langetada kiiremini, säästes samas Euroopa Liitu mõttetust kohtuskäimisest,” tsiteerib leht reformikava mustandist.

Reformiks kaalutakse kahte teed. Üks võimalus on, et pikendatakse ja uuendatakse pidevalt kaupade ja teenuste nimekirja, mille puhul lubatakse rakendada käibemaksu soodusmäära. Teine võimalus on, et selline nimekiri kaotatakse üldse ära ning lepitakse kokku vaid reeglid, millistel juhtudel võib kohaldada soodusmäära. Nii kaoks ka käibemaksule praegu kehtestatud 15%ne ühtne alammäär.

Kui Eestil on käibemaksuerandeid suhteliselt vähe, siis ELis tervikuna on pilt väga kirju. 2015. aasta 1. septembri seisuga ei kohaldanud näiteks peamistele toidukaupadele madalamat käibemaksu määra vaid kolm Balti riiki, Bulgaaria. Slovakkia ja Taani, samas kui Iirimaal ja Suurbritannias on peamised toidukaubad maksustatud nullmääraga. Paljud riigid soosivad madalamate määradega kultuuriasutuste külastamist (muuseumid, kinod, teatrid) ja hotellimajutust. Pole üllatav, et Hollandis on madalama määraga maksustatud jalgrattad ja Prantsusmaal restoranid. Beneluksi riikides on väga madal käibemaks rõivastel ja jalanõudel. Küpros rakendab ELi madalaimat käibemaksu määra (5%) juuksuriteenustele.

Kui Euroopa Liit siit edasi käibemaksu kohaldamist rohkem detsentraliseerib, läheb pilt eeldatavasti veelgi kirjumaks. Ja maksukonkurents teravamaks.

Euroopa Parlamendi liige Sven Giegold, kes on Saksamaa saadik ja kuulub Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, kommenteeris FT-le, et pigem tuleks sellist ebaefektiivset maksukonkurentsi hoopis piirata, selle asemel, et veelgi laiendada.