Teisipäev 30. august 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti suurimas magalas peitub ärilinnak

Lauri Leet, Kinnisvarauudised.ee toimetaja 15. märts 2016, 15:00
Tallinna ja Eesti suurim linnaosa, Lasnamägi.

Tallinnas on järjest raskem leida arendusprojektideks sobivaid krunte. Kas Eesti mõistes hiiglaslik Lasnamäe võiks olla siinkohal parim valik?

Äripäeva 14. jaanuari kuukiri Kinnisvara kirjutab, et Lasnamäe puhul toovad arendajad kui ühest suust välja siinset suurt hulka inimesi, mis leevendab levinud tööjõuprobleemi. Samuti kiidetakse üsna head transpordiühendust magistraalteedega ning üsna head transpordiühendust sadamate, lennujaama ja rongidepooga. Tallinna linna arengukavas oleva Rahu tee kulgeks tulevikus vahetult Priisle arendusprojekti kõrvalt ja toetaks selle arengut. 

Kas need argumendid on aga piisavad, et võõristus Lasnamäe suhtes maha raputada?
Kinnisvara ostu, müügi ja arendusega tegelev Hammerhead OÜ arendab Lasnamäel Priisle laokeskuses 3,1 hektaril kokku nelja hoonet, millest praeguseks üks ka valmis. Lisaks ka Betooni tänava laokompleksi, mis on planeeringu faasis.

Kes küll töö ära teeks?

Lasnamäe piirkonna eeliseks on Hammerhead OÜ juhi Allan Kooli sõnul Tallinnast väljapoole jäävate äripindade arendustega võrreldes see, et vaba tööjõud on kohapeal olemas. "Paljud tegijad, kes arendavad projekte näiteks Jüri Tööstuspargis, kurdavad, et töötajate leidmiseks on vaja korraldada transport Tallinnast, sest piirkonnas kohapeal inimesi lihtsalt ei jätku."

Kool toob ka võrdluseks Raplamaa hetkel suurima arenduse, Hammerheadi arendamises oleva Treffi logistika- ja tööstuspargi Märjamaal. Igas muus mõttes logistiliselt väga heas asukohas, kokku üle 70 000 m2 ehitusaluse pinnaga logistikapark on atraktiivne, ent tööjõu leidmisega on samuti probleeme.

Tallinnas on Kooli sõnul suur vajadus nn stock-office-pindade järele, kus oleksid kompaktselt koos kontor, kauplusepind, laopinnad ja väike tootmisüksus. "Taolisi müügis olevaid krunte, kuhu selliseid saab arendada, ei ole Tallinnas palju, ja Lasnamäel on neid veidi rohkem kui mujal."

See on Kooli sõnul ka üks põhjus, mis Hammerhead tegeleb aktiivselt Priisles ja Betooni tänaval. Mustamäel Laki ja Kadaka tänaval olevad lao- ja tööstuspinnnad on tema sõnul vananenud, paljud ei vasta enam tänapäevastele nõuetele.

Mitte linnajagu, vaid selle osad ahvatlevad

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Lasnamäe linnaosa lai mõiste ning iga arenduse perspektiiv sõltub konkreetsest piirkonnast. Piirkonna potentsiaali hindamisel on suur erinevus, kas räägitakse näiteks Peterburi tee äärsest piirkonnast või hoopis Punase tänava või Priisle tee kandist.

"Ega Lasnamäe koha pealt väga palju mõelda ei ole, linnaosa senine planeering ja hoonestus räägib enda eest. Samuti saab palju välja lugeda üldplaneeringust. Büroo- ja tootmishoonete seisukohalt on atraktiivsed Peterburi tee algus ja Suur-Sõjamäe piirkond. Samuti on perspektiivikas Tondiraba piirkond, mis jäi nõukogude ajal välja ehitamata ning kuhu praeguseks ajaks on rajatud äri- ja avalikuks kasutuseks mõeldud hooneid."

Logistika võtmeküsimus

Kuna Lasnamäe oli viimane linnaosa, mida nõukogude ajal välja ehitati, jõuti ka Vahteri sõnul seal transpordiühenduste peale rohkem mõelda. "Tõsi, palju jäi ka lõpetamata," lisab ta siiski. "Ei saaks öelda, et mingit tüüpi hooned sobiksid just Lasnamäele. Tõsi, lennujaamaga seoses on selle läheduses lennukeid ja lennujaama teenindavaid hooneid. Samuti on büroo- ja laohooned heaks puhvertsooniks elupiirkonna ja müra tekitavate lennujaama ja Ülemiste kaubajaama vahel. Lõpuks on ka nii, et kus juba on, sinna tuleb juurde."

Ka Arco Vara äripindade nooremmaakler Indrek Serviski ei räägi Lasnamäest ainult kiitvas toonis. Kuigi Lasnamäest on linna sees kujunenud vähemalt entusiastide sõnul Tallinnas suurim tööstuspiirkond, on ka siinsel arendusel piirid ees. "Lasnamäe miinuseks on ehk ruumipuudus. Piirkond hakkab juba väikseks jääma ja suuremad ettevõtted kolivad linnast kaugemale," märgib Serviski.

Mis on mis

Stock-office-pinnad on uued energiasäästlikud äripinnad. Igal üüripinnal on oma klaasfassaad, esimesel korrusel esindus/kauplusepind, mille taga paikneb lao- või tootmispind ja teisel korrusel kontoripind. Kontori/kauplusepinna ja laopinna suhe on keskmiselt vahemikus 30/70 kuni 50/50. Pinnad on varustatud sundventilatsiooni-, tuletõrje- ja valvesüstemiga.

Pinnad erinevad muudest turul pakutavatest pindadest enamasti selle poolest, et kogu ettevõte müügi- või tootmistegevus toimub ühel ja samal pinnal samas asukohas, mis aitab kokku hoida tööjõu-, transpordi- ja muudelt taolistelt kuludelt.

Allikas: Hammerhead OÜ

Otsi:

Ava täpsem otsing