Hobikirjastamine annab trükikodadele tööd

16. märts 2016, 08:15
ASi Printall müügijuhi Margus Liivamäe sõnul on trükitööstuse hetkeolukord kirev, kuid tööd jätkub.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160316/NEWS/160319850/AR/0/ASi-Printall-müügijuht-Margus-Liivamägi.jpg

Traditsioonilistel trükikodadel pole põhjust liigseks optimismiks, sest lugejaskond ja koos sellega nõudlus väheneb.

Samas pole olukord lootusetu, vaid aja jooksul on kliendid ja nende vajadused muutunud. Kui veel mõned aastad tagasi olid trendiloojateks suurte tiraažidega tooted, siis nüüd on nende kõrvale ilmunud lisatooted ning populaarsust koguvad hobikirjutajad ja hobikirjastamine, kirjutab 17. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuhi Kati Rostfeldti sõnul ei ole traditsioonilistel trükikodadel, eriti raamatu- ja perioodikasektoris, põhjust liigseks optimismiks, kuna käive on kõvasti kahanenud ja ka ettevõtete kogukasum on vähenenud. “Edukaimad trükiettevõtted tegutsevad etiketi- ja pakenditootmise valdkonnas, kus nii käive kui ka kasum liiguvad tõusujoones,” lisas Rostfeldt.

Tänapäeva iseloomustavad tehnoloogia kiire areng ning muutused, mida on keeruline ette ennustada. Seetõttu sõltub Rostfeldti sõnul edu või ebaedu järjest enam oskusest muutustega õigel ajal kaasa minna. “Trükiettevõtetel on tänu tehnoloogilisele võimekusele, oskustele ja kliendibaasile võimalik kasvatada oma äritegevust uute teenuste või lisandväärtuse tootmisega,” selgitas Rostfeldt.

Nii on võimalik ühendada trüki- ja digimeedia teenused, arendades tehnoloogiat ja rakendades uusi tooteid. Rostfeldti sõnul hõlmavad tuleviku-töökohad trükitööstuses traditsiooniliste trükiametite kõrval uutesse segmentidesse liikumist, nagu näiteks andmebaaside haldus, tarkvaraarendus, arhiveerimine, projektieerimine, tootedisain, 3D-printimine, turundus ja sisu loomine.

Rostfeldt on veendunud, et väikesed trükikojad ei suuda oma teenuste valikut laiendada ning vastata üksikettevõttena kliendi ootustele. “Aina enam tuleb trükikodadel teha koostööd, luua võrgustik või ühineda, et võtta vastu suuremaid tellimusi ja pakkuda kliendi soovidele vastavaid teenuseid,” lisas Rostfeldt.

Möödapääsmatuks peab ta ka tööstuse järk-järgulist automatiseerimist. Lisaks on tänu e-kaubanduse kiirele kasvule trükitööstuse globaalseks trendiks pakendisektorisse liikumine. “Traditsioonilise trükise tulevik on pigem luksuskaupade valdkonda kuuluv toode,” märkis Rostfeldt.  

Tööpuuduse üle kurta ei saa

ASi Printall müügijuhi Margus Liivamäe sõnul on trükitööstuse hetkeolukord kirev, kuid tööd jätkub. “Möödunud aasta oli väljakutse kõikidele ja kõikjal, kuid üldiselt tööpuuduse üle meist keegi ei kurda,” märkis Liivamägi.

Töö käib tema sõnul nii ekspordi kui ka kohalike tellimuste ja kliendisuhete arendamisega. “Eelmise ja tänavuse aasta võtmesõnaks on, et trükk on tagasi ja tugevam kui kunagi varem!” lisas Liivamägi. Kui mõned aastad tagasi rõhuti internetile ja räägiti, et keegi ei soovi trükitud materjale, siis nüüd on olukord muutunud. Liivamäe sõnul on reklaamiandja mõistnud, et internet üksi ei suuda klienti ostma panna ning kui reklaami pole näha, võib müük kaduda.

Liivamägi tõi välja, et InfoTrendi värskest uuringust “Direct Marketing Production Printing & Value-Added Services: A Strategy for Growth” selgub, et trükitud toodete maht kasvab, kuna turundajad on mõistnud trükise rolli olulisust mitmekanalilises turunduses. Uuringust, mis viidi läbi Põhja-Ameerikas ning Lääne-Euroopas, tuli lisaks välja, et trükitud tootekataloogide kasutus on kasvanud, kuna need on tõhusad tavakaupluste ja e-kaubanduse läbimüügi suurendamisel. Katalooge suunatakse erinevatele tarbija-, kasutaja- ja vanusegruppidele ehk katalooge kasutavad nii nooremad kui ka vanemad inimesed sõltumata soost, sissetuleku suurusest ja sotsiaalsest staatusest.

Liivamäe sõnul oleks käibe ning hindade üle patt nuriseda, kuid alati saab paremini. Tänavu on väljakutseks paberi hinna tõusust tuleneva toote omahinna tõusu lõppklientidele "mahamüümine". Tellimuste ja tootmise maht on ettevõttes kasvanud, kuna oluliselt on laiendatud pakutavate teenuste võimalusi. “Murettekitavaks on üha tihenev pankrottide esinemine trükikodade hulgas, mis tõenäoliselt lähiaastatel veelgi sageneb, kuna paljud ettevõtted müüvad praegu tooteid alla omahinna, mis ei ole jätkusuutlik tegevus,” rääkis Liivamägi.

Hobiajakirjanikud annavad tööd

Liivamägi nentis, et aja jooksul on kliendid ja nende vajadused muutunud. Kui veel mõned aastad tagasi olid trendiloojateks suurte tiraažidega tooted, siis nüüd on nende kõrvale ilmunud lisatooted. Samas on populaarsust kogunud ka hobiajakirjanikud ja hobikirjastamine. Ettevõte on investeerinud, et suurendada võimekust erinevates trükisegmentides, nagu näiteks pehmekaanelised raamatud, reklaamtrükised, voldikud, pakendid ja teised väiketrükised.

Seetõttu suureneb ettevõtte kliendibaas pidevalt nii Eestis kui ka välismaal. “Kui varem on meid peetud suurettevõtteks, siis nüüd soovime seda suhtumist murda ning teenindame ka paljusid väiksemaid ettevõtteid, kellel on vaja oma toodete või teenuste jaoks tutvustavat materjali või muud trükist,” rääkis Liivamägi.

Kuna trükikodade sisseseade on kulukas, peab arengut ja tegevusi hoolikalt kaaluma. “Üks, milles oleme kindlad, on, et järgmise 10-20 aasta jooksul ei kao trükitööstus kuhugi,” märkis Liivamägi. Tema sõnul on trükis nagu piim või leib – inimene, kes on harjunud seda tarbima, teeb seda elu lõpuni.

 

Petrone Print: meil läheb hästi

Petrone Prindi tegevjuht Ruth Mägi

"Meie kirjastusel läheb üldiselt hästi. Raamatuid ostetakse, väljaantavate raamatute hulk suureneb, tööd on iga aastaga aina rohkem. Käibega rahulolu sõltub suuresti sellest, kui hästi poed raamatuid eksponeerivad ja edasi müüvad, sest konkurents läheb aina tihedamaks.

Katsume tagada, et raamatud, mis kirjastust elus hoiavad ja leiva lauale toovad, pidevalt ilmuksid ning ettevõte püsiks kasumis.

Tulevikuperspektiivis tuleb kirjastusel teha seda, milles ollakse tugev, ning julgeda ajada oma rida. Laias laastus annavad kõik kirjastused välja ühtesid ja samu raamatuid, kõik jälgivad, mida teised kirjastavad, milles nad on edukad, ning siis kirjastavad samu asju.

Lõppkokkuvõttes tähendab see iga üksiku kirjastaja jaoks seda, et turult saadav raha hulk on aina väiksem. Töötame oma tugevate sarjade kallal edasi ning püüame lisaks leida nii-öelda rosinaid. Kui sarjal hakkab hästi minema, siis see toidab end edaspidi sageli ise ära – alguses nähtud suur vaev toob meie juurde hiljem huvilisi, kes tahaksid sarjas autoritena kaasa lüüa.

Hoida tuleb ka inimesi, töö- ja eraelu tasakaalustamine on tähtis, eriti siis, kui töötajateks on enamikus naised, nagu see kirjastuste puhul tihtipeale kipub olema. Kui naine ei pea põdema selle pärast, millal ta lapsele järele saab minna ja kas ta võib kodust, teisest linnast või riigist kirjastuse heaks töötada, on ta efektiivne mõlemal rindel."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2016, 08:07
Otsi:

Ava täpsem otsing