Murepilved Rootsi majanduses

14. aprill 2016, 10:19
Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160414/NEWS/160419861/AR/0/Rootsi-Magdalena-Andersson.jpg

Rahvusvahelises võrdluses on Rootsi majanduskasvu kiiruselt seitsmendal kohal maailmas, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri, tuues samas välja ohupilved, mis seda pilti varjutavad.

Esiteks integratsiooniprobleemid. See grupp tööturul, kelle hulgas töötuse määr on Rootsis kõige kõrgem, ehk väljaspool Euroopat sündinud sisserändajad, kasvab ajavahemikul 2015–2020 ligi 465 000 inimese võrra. Statistika näitab, et selles grupis on töötuse määr kuus korda kõrgem kui nende hulgas, kes on Rootsis sündinud.

Teiseks ülekuumenemise risk ja kitsaskohad majanduses. Rootsi majandus kasvab ligi 4% tempos, kuid Rootsi valitsus annab gaasi juurde. Rahandusminister Magdalena Anderssoni sõnul ei pea ta aga võimalikus sisserändajate tulvaga kaasnevaid kulutusi praegu rahastada maksude tõstmise või mujalt kulude kärpimisega – see pidurdaks majanduskasvu. Nii võtab Rootsi riik laenu ja lükkab edasi eelarveseaduses sätestatud nõude täitmist, et riigieelarve peaks olema – eelkõige headel aegadel – väikeses ülejäägis.

Muret tekitavad märgid on juba ilmsed – ülimalt kuumas ehitussektoris käib praegu streik palgatingimuste üle. Ettevõtetel on järjest raskem leida sobivat tööjõudu, ehkki 350 000 inimest on tööta.

Kolmandaks riskikohaks tulikuum kinnisvaraturg ja rootslaste võlakoorma kasv. Hinnatõusutempo kinnisvaraturul asetab Rootsi IMFi andmeil kolmandale kohale maailmas, majapidamiste võlakoorem kasvab 8% tempos aastas.

Neljandaks kriis Euroopa Liidus ja risk, et Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, mis kriisi veelgi süvendaks.

Viiendaks majanduskasvu aeglustumine maailma suurtes riikides ning võimalik kriis ühes või teises kohas Euroopa pangandussüsteemis.

Eile avaldas Rootsi valitsus oma kevadeelarve. Rootsi ettevõtjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv hinnangul ei ole valitsusel lahendusi majanduse struktuursetele probleemidele.

„Rootsil on ulatuslikud struktuursed probleemid. Loomuliku tööpuuduse tase majanduses (mis ei tekita inflatsioonisurvet – toim) kasvab, kuna töötajate ja töökohtade sobitamine on järjest raskem. Eluasemeturg tuleb dereguleerida ja avaliku sektori tootlikkust tõsta,“ ütles tööandjate organisatsiooni peaökonomist Jonas Frycklund. „Valitsus ei tegutse piisavalt kiiresti ega suuda reageerida probleemidele sellises tempos, millises need ilmnevad. Valitsuse plaanide järgi kasvab tuleval aastal riigieelarve defitsiit, ehkki majanduskonjunktuur on tugev.“

Ettevõtjad on mures, et valitsus aina suurendab kulutusi, mis riskivad tulevikus tuua uued maksutõusud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. April 2016, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing