Eesti Raudtee otsib Moskvas lepitust

Eelmisel nädalal otsustas Venemaa, et 12 rongi asemel peaks Eesti suunal edaspidi liikuma vaid 6 rongi. „Keskmiselt,“ vastas Eesti Raudtee juht Sulev Loo, kuidas läbirääkimised kulgevad. Kohtumised on Eesti Raudtee juhtidel ees ka tuleval nädalal. „Midagi kiiresti ei muutu. Pikk protsess, kus oleme suutnud end kaardilt välja mängida.“

Üleöö olukord ei parane, nentis Loo. „Viimased viis-kuus aastat oleme oma koguseid kaotanud,“ jätkas Loo, kelle hinnangul on Venemaa otsus majanduspoliitiline. „Venemaa sadamad ja terminalid on arenenud ja majandus on seotud poliitikaga. Venemaal ei tasu masuuti madalate naftahindadega välja tassida – mida kaugemale viia, seda suurem kahju, ja sellega seoses tühjenevad Vene sadamad ja kust ikka täiendavat kaubakogust võtta kui naabrite juurest. Teeksin täpselt samamoodi.“

Teisipäeval Moskvasse läinud Eesti Raudtee juhid olid eilseks kohtunud nii Vene raudtee kui ka mõne suurema trading-firma esindajaga. „Suunavad oma masuudikogused kohalikesse sadamatesse. Olukord on meile keeruline,“ tõdes Loo, kes siiski loodab, et tulevikus ulatub Eesti suunal liikuvate rongide arv üle kuue. „Ega midagi teha ei ole, rühime edasi. Käega lüüa ei taha. Meeleolud ei ole (kohtumistel) pahad, keegi ei ole meie vaenlane. Majandus lihtsalt on selline.“

Loo avas veidi edasisi plaane, märkides, et oluline on väga aktiivselt otsida alternatiive. „Keerulisemaid kaupu, millega kohalikud sadamad ei tegele: erinev naftakeemia. Ratast ei leiuta keegi,“ lausus Loo, laskumata detailidesse. „On teemasid, mida ma ei saa ja ei taha kommenteerida. Meie läbirääkimised on ka siin konfidentsiaalsed. Olukord ei ole nii kehv, kui alguses paistis, aga midagi väga roosilist ei ole.“

„See annab kõigile hoobi. Otsuse põhjus on majanduslik ja poliitiline,“ sõnas Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski. „Poliitikud ei saa aidata ja ei peagi seda tegema. Ka meil seisavad tuhanded vagunid, mis on nii meile kui pankadele probleem, aga oleks inetu riigijuhtidelt tuge küsida. Ise peab asjadega hakkama saama.“

Ka Sillamäe sadama omanik Tiit Vähi ütles, et otsus teeb elu raskeks kõigil transiidiga tegelevatel transpordiettevõtetel. „Tegutseme ja ilmselt tuleb sadamaäri Sillamäel koomale tõmmata. Töötame välja kriisiplaani,“ lausus Vähi napisõnaliselt. Eurasia Daily vahendas, et Vähi sõnul ei kannata üksnes transiidiettevõtted, vaid kogu Eesti majandus.

Tallinna Sadamale ei pane Venemaa otsus nii tugevat põntsu kui Eesti Raudteele. „Meil on lisaks kaubaveoärile reisijatevedu, mis näitab väga head kasvutrendi ja meil on kõrvalärisid, nii et see ei mõju ei ole nii tugev kui Eesti Raudteele ja EVR Cargole,“ rääkis Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. „Kui vaadata eraldi kaubaäri, siis langeb vedellast, otseselt naftatooted ja nende transiit.“

Kalm loodab, et Venemaa otsus ei ole puhtpoliitiline, vaid ka pragmaatiline. „Kui mõelda teatud trendidele, mis tulenevad nafta madalast hinnast ja nõudlusest,“ selgitas Kalm.

Anonüümseks jääda soovinud ettevõtja ütles, et ei usu, et Eesti Raudtee juhtide kohtumised Vene kolleegidega otsust leebemaks muudavad, sest selle põhjus on selgelt poliitiline.

„On alati poliitiline. Ükstaspuha, olgu või raudteel remont - raudteelased teavad, et mingit remonti ei ole. Tuleb aru saada, et sellises äris on poliitilised riskid,“ rääkis ta, pooldades eluspüsimiseks infratasude langetamist. „Meil on infratasu kõige kõrgem: lätlastest kaks korda ja soomlastest kuus korda kõrgem. Ükskord saadakse sellest aru ja seda korrigeeritakse või Eesti Raudtee ei ela oma 150. sünnipäevani.“

Logistika ja transiidi assotsiatsiooni juhatuse liige Andres Valgerist ennustab, et Eesti konkurentsivõime langeb. Valgerist soovitab samuti tõsiselt mõelda, et kaubakoridori hind oleks Eesti kaudu liikuvale transiidile mõistlik.

„Lätlased võtavad seda väga tõsiselt. Teist varianti ei ole. Kui kaubamahud kasvavad, siis on tulu riigile kordi suurem kui korjatav infratasu. Kauba liikumise kriitilise piirini jõudmisel ei kannata ainult logistikaettevõtted, vaid kogu tootva tööstuse firmad,“ hoiatas ta. „Osa ettevõtteid on läinud teistele turgudele, aga see ei päästa Eesti majandust.“

Sulev Loo aga ei poolda infra- ja sadamatasude langetamist, mis on tema hinnangul niigi madalad. „See ei suuda tervet raudteed üleval pidada, kui töötame väikeste kaubakogustega. Oleme kahjumis ettevõte.“

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee ootab samuti, et infratasud üle vaadataks – neid peaks tema arvates vähemalt poole võrra alandama. „Oleme ka Sulev Loole palvekirju kirjutanud, kus oleme välja toonud Riia ja meie tariifid. Võib-olla Eesti Raudteel ei olegi probleeme, kui Sulev Loo kõigega rahul on.“

Võrreldes transiidi kuldaegadega on mahud viimastel aastatel olnud langustrendis. Aasta algus siiski ei ennustanud langust võrreldes eelmise aastaga, kohati oli isegi suuremaid veomahte. Samas Venemaa majandusolukord ja majanduslik ning riiklik huvi kaupu enda sadamate kaudu vedada ei tule sektorile üllatusena.

Kunagi usuti, et Venemaal ei ole vajadust Soome lahe äärde sadamaid ehitada. Siis arutati, et need ei hakka tööle, kuna transiit Balti riikide kaudu on mõistlikum. Need ennustused paraku ei pidanud paika.

Täna tegelevad raudtee ja vedajad uute kaubagruppide ja vedude otsimisega ning eks lähikuudel on rohkem infot ka tulevaste trendide kohta. Raudtee juht Sulev Loo on Moskvas ning kindlasti Cargo juhid ning erasektor koguvad infot ning kaaluvad uusi võimalusi.

Näiteks hetkel on meie vedajatel koostöös sadamatega kavandamisel Kasahstani ja Hiina kaupade vedamise projektid, lisaks töötatakse kivisöe jt kaubagruppide suunamiseks Eesti raudteele jne.

Ettevõtjate tagasisidest selgub, et Venemaa administratiivsete otsuste tõttu kannavad kahju ka Venemaa enda ettevõtjad, kellel oleks majanduslikult mõistlikum kasutada Eesti kaubakoridori. Eesti poolelt vaadates on Venemaa otsusel mõju nii raudteesektorile, eeskätt vedajatele, kui ka kauba käitlejatele ja vahendajatele.

Riik peab tagama avalikus kasutuses oleva raudtee ohutuse ning kvaliteeditaseme, näiteks kiirused ja seetõttu rahastame raudteetaristut täiendavalt, eelmisel aastal 5 miljoni euroga. Ka sel aastal tuleb seda teha.  

Teine oluline tegevus on valdusettevõtte loomine. Oleme sellega põhjalikult tööd teinud ning aprilli lõpus või mai alguses, sõltuvalt kabineti võimalustest, sooviksime valitsuse ette minna.

Transiidimahu vähenemisel Elronile makstavale dotatsioonile ja piletihindadele otsest mõju ei ole.