Eesti ettevõtjad seisavad vastu Euroopa Komisjoni plaanile

Komisjon soovib oma ettepanekutega parandada siseturu toimimist ning tagada õiglane konkurents Euroopa Liidus, kuid kodade hinnangul mõjuvad muudatused õiglasema konkurentsi kindlustamise asemel hoopiski pärssivalt ning oleksid ettevõtete jaoks negatiivse mõjuga.

Kaubanduskoja juht Mait Palts ütles pressiteate vahendusel, et nii koda kui ka Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsioon Eurochambres ei pea direktiivi muutmist mõistlikuks. „Olemasolevad reeglid, mis aitavad lähetuste korral tagada töötajate kaitse, on selleks täiesti piisavad. Plaanitavad muudatused takistavad Euroopas lähetatud töötajate ja teenuste vaba liikumist ning muudavad meie ettevõtjate elu keerulisemaks. Õigusaktide ennatliku muutmise ja ettevõtjatele lisakohustuste lisamise asemel peame olulisemaks olemasolevate meetmete tulemuslikumat kohaldamist. Meie hinnangul tuleb säilitada mõistlik tasakaal lähetatud töötajate kaitse ja teenuste vaba liikumise põhimõtte vahel nii, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime Euroopa Liidus ei kannataks,“ selgitas Palts.

Komisjon soovib asendada kehtiva kohustuse maksta lähetatud töötajale vähemalt sihtriigi miinimumtöötasu kohustusega maksta lähetatule kõik sihtriigis makstavad tasud. Sinna alla kuuluvad näiteks 13. palk, jõuluhüvitised ja kõikvõimalikud muud töötasu komponendid. Samuti näeb muudatuste pakett ette, et kui lähetatud töötaja on sihtriigis tööd teinud rohkem kui 24 kuud, tuleb talle tagada sealsed töötingimused. Peale selle tahetakse kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid nende ettevõtjatega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused.

Kehtiv direktiiv ütleb, et lähetatud töötajate jaoks tuleb tagada maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg, töötasu miinimummäärad, ületunnitöötasud, tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus ja töötajate vahendamise tingimused. Selleks, et kehtivate reeglite toimimist tõhustada, võeti Euroopa Liidus vastu nn jõustamisdirektiiv, millega kindlustatakse lähetatud töötajate kohta kohaldatavatest nõuetest kinnipidamine. Muu hulgas suurendatakse jõustamisdirektiiviga lähetatud töötajate kaitset, parandades oluliselt riikidevahelist administratiivset koostööd ja infovahetust. Kuna liikmesriigid peavad direktiivi oma õiguskorda üle võtma 18. juuniks 2016, ei ole praegu võimalik jõustamisdirektiiviga võetavate meetmete mõju veel hinnata.

2014. aastal lähetati Eestist teistesse liikmesriikidesse üle 7000 töötaja, Eestisse aga veidi alla 3000 töötaja. Valdavalt lähetatakse töötajaid kõrgema palgatasemega riikidesse nagu Soome, Norra, Rootsi ja Saksamaa. Seega tooksid komisjoni välja käidud muudatused Eesti ettevõtjatele kulude suurenemise. Töötajate lähetamine välisriikidesse ning Eesti ettevõtete võimekus piiriüleselt tegutseda väheneksid märkimisväärselt. See mõjub omakorda negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimele Euroopa Liidus ning nõrgestab Eesti majandust.

Sealjuures ei ole komisjon kaubanduskoja teatel analüüsinud, kuidas on olemasolevad reeglid asetanud ebasoodsamasse olukorda kodumaiseid töötajaid ning jätnud analüüsimata ka muudatuste potentsiaalse mõju piiriüleste teenuste osutamisele kogu siseturul. Kuna Euroopa Liidu riikides erinevad palgatasemed märkimisväärselt, võib eeldada, et muudatuste jõustumisel hakkaksid lähetused toimuma valdavalt kõrgema palgatasemega n-ö vana-Euroopa riikidest uuematesse liikmesriikidesse. Selline olukord annab teatud riikide ettevõtetele märgatava konkurentsieelise Euroopa Liidu ühisel turul ja seega, vastupidiselt komisjoni eesmärgile siseturu toimimist ühtlustada, süvendaks direktiivi muutmine lõhet Euroopa Liidu riikide majanduste vahel veelgi enam.

Tööandja jaoks ebamõistlikult kulukaks osutuva sihtriigi töötasu maksmise kohustuse vältimiseks võidakse töötajaid survestada tööd tegema mustalt või kasutada muid ebaseaduslikke võimalusi. On tõenäoline, et kui ettevõtjad peavad hakkama lähetatud töötajale palka makstes võtma arvesse kõiki sihtkohariigi palga osi, toob see ettevõtete jaoks kaasa ebamõistliku halduskoormuse kasvu.