Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti rahvaarv kasvas

04. mai 2016, 09:35
Eesti rahvaarv kasvas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160504/NEWS/160509911/AR/0/rahvas.jpg

Täpsustatud andmetel elas 2016. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest, mida on 2673 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet.

Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1336 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 2410 inimese võrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas ka muudatus arvutamise metoodikas, mille tagajärjel lisandus rahvastikku 1599 inimest.

2015. aasta oluline muutus oli positiivne rändesaldo, mis tähendas, et sisseränne ületas väljarände. 2015. aasta jooksul asus Eestisse elama 15 413 inimest ja Eestist lahkus 13 003 inimest.

Alates 2015. aasta andmetest võtab statistikaamet lisaks registreeritud rändele arvesse ka registreerimata rännet. Et välisränne jääb Eesti elanikel tihti registreerimata, kasvas rändevoogude suurus võrreldes varasemate aastatega.

Rahvaarv kasvas ka statistikaameti rahvastikuarvestuse metoodika muudatuse tõttu, mille järgi toimus inimeste arvestamine püsielanike hulka, kasutades registrite põhjal koostatud indeksit. 2020. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades analüüsis statistikaamet riiklike andmekogude kvaliteeti ja koostas nende andmete põhjal elanike kohta residentsuse indeksi. Registrite andmeid kasutades selgus, et Eestis elas 1599 inimest rohkem, kui näitasid varem kasutatud rahvaloenduse andmed. Peamiselt kasvas rahvaarv Euroopa Liidu kodanike sisserände tõttu, mida vana metoodika näitas väiksemas ulatuses.

2015. aastal sündis 13 907 ja suri 15 243 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kahel aastal, kuid 2000 võrra väiksem kui 2010. aastal, millal oli sündide kasvu tipp. Viie aastaga on kahanenud ka sünnitusealiste naiste arv. Surmade arv on 1990. aastate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel kuuel aastal on aastane surmade arv jäänud vahemikku 15 000–16 000.

Uuendusena on statistikaamet teinud andmetes mõningaid muudatusi. Olulisim metoodiline muudatus on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kasutuselevõtt, mida tuleb rahvaarvu piirkondlikke muutusi analüüsides arvestada. Järjest kasvava oodatava eluea tõttu avaldab statistikaamet rahvastiku näitajad kuni eluaastani 100+ (varasema 85+ asemel). Kohalike omavalitsusüksuste rahvastikus on esile toodud ka linnaosade rahvastik. Erinevates registrites olevad isikud, kes küll toimetavad Eestis, kuid kellel puudub rahvastikuregistris elukoht, on statistika andmebaasis liigitatud alarühma „maakond teadmata“.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. May 2016, 09:35
Otsi:

Ava täpsem otsing