Euroopa Komisjon valmis soovitama Türgile viisavabastust

Kõne all on Türgi 79 miljoni kodaniku võimalus viibida Schengeni riikides viisavabalt kuni 90 päeva.

Selline on Türgi nõue – aprillis hoiatas Türgi peaminister Ahmet Davutoglu, et kui Euroopa Liit Türgile antud lubadustes taganeb, loobub ka Ankara kokkuleppe täitmisest, mis on pagulaste tulva Kreeka kaudu Euroopa Liitu järsult vähendanud.

Kreeka ametnike ja ÜRO pagulaste agentuuri UNHCR viimastel andmetel kahanes aprillis Türgist Kreekasse saabunud pagulaste arv 2987-le võrreldes läinud aasta aprillis saabunud 13 556 pagulasega. Sajad inimesed on sellel teel leidnud märja haua.

Märtsis sõlmitud kokkuleppe järgi võtab Türgi tagasi Kreekasse illegaalselt saabunud pagulased, tingimusel, et EL iga tagasi võetud pagulase eest ühe inimesi Türgis asuvatest pagulaslaagritest ELi ümber asustab. Lisaks saab Türgi ELilt rahalist toetust 6 miljardit eurot, viisavabastuse ja edasiliikumise liitumiskõnelustel ELiga. Siiani on Kreekast Türgisse tagasi saatnud umbes 400 inimest, vahendas DPA.

Euroopa Komisjon avaldab täna raporti, mis hindab Türgi ettevalmistusi viisavabastuse kehtestamiseks. Kokku tuleb Türgil täita 72 nõuet, mis puudutavad dokumentide turvalisust, migratsiooni juhtimist, avalikku korda ja julgeolekut, põhiõigusi ning illegaalsete immigrantide tagasi võtmist. Õigust Euroopa Liidus töötada viisavabastus ei anna.

Suurem osa nõuetest on raporti järgi täidetud, kirjutas dokumendi tööversiooniga tutvunud Financial Times. Viimaseid nõutud muudatusi tegi Türgi alles sel nädalal, tühistades muu hulgas – kui EL sarnase vastusammu teeb – kõigi Euroopa Liidu 28 riigi kodanikele Türgis viibimiseks lühiajalise viisa nõude. Sellise viisavabastuse said ka Küprose kodanikud, samas pole Türgi endiselt Küprose valitsust ametlikult tunnistanud.

Tehtu baasilt soovitab Euroopa Komisjon FT andmeil Türgile viisavabastuse anda, ehkki lõpliku otsuse teevad selle kohta Euroopa Liidu valitsused ja Euroopa Parlament.

EL on heakskiidu tähtajaks seadnud juuni lõpu, kuid osa raskemaid nõudeid on Türgil veel täitmata. Paljud puudutavad õigusriigi norme, kus Türgi on pigem vähikäiku teinud. Aprillis avaldatud raportis süüdistas Euroopa Parlament Ankarat sõnavabaduse piiramises ning kohtusüsteemi sõltumatuse õõnestamises.

Ajaleht Wall Street Journal nimetab täitmata nõuete hulgas muudatusi Türgi terrorismivastastes seadustes, mis tagaksid ausa kohtupidamise ning sõna- ja koosolekute vabaduse. Samuti andmekaitse seadust, mis peab tagama, et Türgi ametivõimud ei saaks neid andmeid kuritarvitada oma kodanike vastu.

Viisalihtsustuse menetlemine Türgi 79 miljoni kodaniku jaoks on ELis kulgenud tavatult kiiresti. WSJ kirjutab, et Euroopa Komisjon on valmis soovitama viisavabastust ilma selleta, et Türgilt oleks esmalt nõutud tõestust, et kehtestatud nõudeid suudetakse täita.

Samal ajal arutab Euroopa Liit ka kaitsemehhanismi kehtestamist, mis võimaldaks viisavabastust kiiresti tühistada, kui probleemid peaksid tekkima.

Liikmesriikidel on Türgile viisavabastuse andmisega mitmesuguseid kartusi ja reservatsioone. Kardetakse julgeoleku pärast – lõdvem viisarežiim teeb ka terroristidele liikumise lihtsamaks, kardetakse illegaalset rännet ja asüülitaotluste tulva Türgi kurdidelt. Kritiseeritakse Euroopa Liidu järeleandmisi järjest autokraatlikuma kursi võtnud Türgile.

Kuid kujunenud olukord on selline, et Euroopa Liidul on Türgit rohkem vaja kui Türgil Euroopa Liitu. Ilma selleta, et Türgi oma piiri valvaks, ei olnud võimalik pagulaste tulva peatada. Kreeka kaudu on ränne märkimisväärselt vähenenud. Jaanuaris saabus Kreekasse 67 415 pagulast, veebruaris 57 066 ning märtsis, mis oli viimane kuu, mil piirid olid avatud, 26 971. Aprillis, nagu öeldud, 2987. Maikuu kahel esimesel päeval saabus Kreekasse 112 pagulast.

Kreeka asemele tekivad aga juba uued rändeteed, näiteks Itaalia kaudu. Reas ELi liikmesriikides käärib samal ajal terav vastuseis pagulaste vastuvõtule –äsja karmistas Austria oma seadusi ning Ungari plaanib sügisel korraldada ELi pagulaste ümberjaotuse süsteemi üle rahvahääletuse.