Trump ei jäta kivi kivi peale

Taoline kindlus on kehtinud George Washingtoni päevadest peale ja toetanud USA majandust, kuna riik on saanud tänu sellele palju odavamalt raha laenata. Kui USA peaks hakkama Kreeka või Argentina moodi kreeditoridega kauplema ja „kokkuleppeid sõlmima“, ei tähendaks see üksi USA laenukulude kasvu, vaid saadaks šokilaine üle globaalse finantsturu. Mis juhtuks näiteks Hiinas, mis on väga suur USA riigivõlakirjadesse investeerija.

Mõte on hullumeelsus, kommenteeris ajalehele Washington Post Chicago ülikooli ökonomist Austan Goolsbee, kes varem juhtis USA presidendi Barack Obama majandusnõunike komiteed. „Kui sunnitaks nõustuma kahjuga USA riigivõlakirjadelt, mida peetakse maailmas kõige väiksema riskiga varaklassiks, tooks see rängema finantskriisi kui 2008. aastal,“ ütles ta.

Lõppeval nädalal sai Donald Trumpist USA vabariiklaste partei peaaegu kindel presidendikandidaat, kui kaks viimast rivaali Trumpi suure võidu järel Indiana osariigis oma kampaania lõpetasid. Nii ei saa tema väljaütlemisi tähelepanuta jätta olenemata sellest, kui vastukäivad või vapustavad need on.

Intervjuus telekanalile CNBC ütles Trump, et ergutaks majandust laenuga ja kui võlaga peaks tekkima probleem, näeb ta võimalust kreeditoridega kokku leppida, et USA ei maksa tagasi kogu laenatud summat.

„Ma võtaksin laenu teadmisega, et kui majandus kokku kukub, siis on võimalik kokku leppida. Ja kui majandusel läheb hästi, siis on hästi. Kaotada pole võimalik,“ ütles Trump.

Trump näib arvavat, et mis on võimalik ettevõtte tasandil, on võimalik riigi tasandil. Kuna mitmed Trumpi enda firmad on pankroti läbi teinud, on tal n-ö kogemusi.

Sellised sõnad USA presidendikandidaadi suust on pretsedenditud. Kui USA oma võlakohustused täitmata jätab, vallandaks see turgudel „eepilistes mõõtmetes paanika“, kirjutas ajaleht Wall Street Journal.

Kui Trumpilt selgitust nõuti, ütles ta, et ettepanek ei olnud muuta olemasolevate võlakirjade tingimusi, vaid võlakirjad refinantseerida või diskontoga tagasi osta. Samas kui kreeditoridel on põhjust kahtlustada, et nad kogu laenu tagasi ei saa, nõuaksid nad riski katteks järgmise laenu puhul juba kõrgemat intressi.

Endine USA rahandusministeeriumi ametnik Stephen Myrow ei pea USA riigivõla maksetähtaja pikendamist halvaks mõtteks, kuid taunib nii keeruliste ja tundlike teemade käsitlemist läbimõtlematul moel.

„Selliste avaldused näitavad, et Trump sobiks paremini Zimbabwe liidriks,“ ütles ta ajalehele Financial Times. „Kui tegemist on nii tundlike teemadega nagu rahvusvaheline majandus ja USA võlakohustused, siis kaaluvad turuosalised hoolikalt iga sõna ja Twitteri kaudu poliitika tegemine siin ei lähe.“

Trumpi avaldused on külvanud üha uut segadust. Koos varem välja öelduga lubab Trump korraga nii maksude alandamist, kulude suurendamist kui ka tasakaalus eelarvet. Trump on lubanud USA 19 triljoni dollari suuruse riigivõla tagasi maksta kaheksa aastaga. Samas rehkendab USA vastutustundliku föderaaleelarve komitee, et Trumpi lubadused kasvataksid kümne aasta jooksul USA riigivõlga 11,7–15 triljoni dollari võrra.

Trump on värskelt välja tulnud mõttega, mis riskib USA laenukulud üles viia. Teisalt tahab ta, intressimäärad oleksid madalal, mis hoiaks võlgade teenindamise kulud vaos. Eelarvekomitee andmeil küündivad need tänavu ca 250 miljardile dollarile.

„Mis me teeme kõige selle rahaga, mis me teistele võlgu oleme, kui intressimäärad nüüd üles lähevad ja meil tuleb korraga kahe baaspunkti võrra kallimalt laenu võtta. Isegi üks punkt kallimalt on laastav. Sellega peab olema väga ettevaatlik,“ ütles Trump.  

Intressipoliitika on keskpanga pärusmaa. Ajaleht Wall Street Journal arutlebki juba, et kui Donald Trump on seni kehtinud tõekspidamised, alates julgeolekupoliitikast vabakaubanduse ja immigratsioonipoliitikani, aknast välja visanud, võib sama teed minna ka keskpanga sõltumatus.

Trump ei ole jätnud kahtlust, et Föderaalreservi juht peaks tema seisukohti jagama. Möödunud nädalal andis ta mõista, et presidendina ta Föderaalreservi juhti Janet Yellenit 2018. aastal teiseks ametiajaks ei nimetaks, eelistades sellel kohal näha vabariiklast.

Ka madalate intressimäärade teemas pole Trumpil järjepidavust. Mullu ründas ta Janet Yellenit just madalate intressimäärade pärast, millega ta Trumpi väiteil aitas president Barack Obamat.

Kui keskpank kujundaks rahapoliitikat lähtuvalt riigi võlakoorma seisust, hägustaks see piiri raha- ja eelarvepoliitika vahel. USAs oli selline poliitika teise maailmasõja ajal ja järel, mil keskpank seadis rahapoliitikat vastavalt riigikassa vajadustele, kirjutas WSJ.

Varem naljanumbriks peetud Trump on eelvalimistel rühkinud võidult võidule. Nüüd, kus rivaalid on löödud, tuleks parteil oma kandidaadi taha koonduda, kuid mitugi juhtivat vabariiklast kõhkleb või ei kavatse Trumpile oma toetust anda. Mitmel on raskusi nõustuda, et Trump esindab nende konservatiivseid väärtusi. 

Toetusega ei kiirustanud ka USA Kongressi Esindajate koja spiiker Paul Ryan, kes juhatab suvel presidendikandidaadi ametliku kinnitamise üritust. „Ma ei ole selleks veel valmis,“ ütles ta, lisades, et loodab ja tahab seda siiski teha, kui Trump suudab lõhenenud partei üheks liita. Ryan kohtub Trumpiga uuel nädalal.

Lõuna-Carolina senaator Lindsey O. Graham seevastu on neid vabariiklasi, kes on selge sõnaga välja öelnud, et sellist otsustusvõimet ja iseloomu, mida eeldab USA vägede ülemjuhatajaks olemine, Donald Trump üles näidanud ei ole.