Hoonet projekteerides pea silmas ka netikasutajaid

10. mai 2016, 15:15
Hoonet projekteerides ja ehitades tasub mõelda selles tulevikus kasutatavate võrgulahenduste peale.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160510/USEFUL/160509763/AR/0/Arvutiga-töötaja.jpg

Juba hooneid projekteerides ja ehitades tasub mõelda tulevikus neis kasutatavatele võrgulahendustele.

Ehkki internet on tänapäeval iseenestmõistetav ootus nii kodus kui ka kontoris, ei ole ehituse tellijal ega ehitajal sageli vajalikke teadmisi, kuidas tagada ruumi kasutajatele kvaliteetne võrguühendus, kirjutab 11. mai Äripäev ehituse rubriigis.

Tänapäeval ei kujuta keegi ette elamist ja töökohta internetiühenduseta. Metsas kättesaadav õhus leviv võrk on nii tavaline, et hoonet ehitades ei tulda sageli selle peale, et hoone sisevõrgu loomine nõuab pädevat planeerimist.  

OÜ Telealarm eksperdi Tõnu Kutsari sõnul huvitavad arendajaid odavamad lahendused. Samas ei seagi elumajad väga kõrgeid nõudmisi. "Üsna tihti on arendajatel kinnistunud ka valearusaamu," märkis Kutsar. "Näiteks, et juhtmeid pole vaja, sest tänapäeval käib kõik raadio teel.” 

Elumajade ja avalike hoonete puhul tasuks Kutsari sõnul esmalt mõelda, millist lisandväärtust, kaasa arvatud rahalist, saaks IT-infrastruktuurist ja IT-lahendustest tulenevalt hoone kasutajatele pakkuda - turvalisust, infovahetust, lisateenuseid, interaktiivseid reklaame jne. Riigiasutuste ja ühiskondlike hoonete puhul võib olla vajadus valvata info liikumist ja piirata andmetele juurdepääse. "Kaitsealaste andmetega tegelevates või ka teistes riigiasutuste hoonetes võib info liikumine olla kriitilise tähtsusega,” märkis ta.

Selleks, et büroohoonesse korralik sisevõrk rajada, on vaja end tehniliste tingimustega kurssi viia. “See võimaldab järgida võrgu ehituseks vajalikke nõudeid ning aitab tagada toimiva sisevõrgu taristu väljaehitamise,” nentis Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri arenduse üksuse juht Toivo Praakel. 

Vead lähevad kalliks maksma

Oluline samm on tellida sisevõrgu ehituse projekteerimine. “Paraku on praktikas küllalt näiteid, kus projekteerimisvigade tõttu on esile kerkinud probleeme, mis vajavad hiljem parandamist ja mis tähendab kliendi jaoks kulukamat sisevõrgu rajamist,” märkis Praakel. 

Oluline soovitus tänapäevase sisevõrgu rajamisel on, et see oleks ehitatud optilist kaablit kasutades. “See on eelduseks n-ö tulevikukindla võrgu rajamisel. Optiline kaabel on mõistlik tuua sideruumist või seadmekapist hoone eri ruumideni, kus on võimalik töökohtadeni edasi vedada näiteks CAT-kaabeldus," rääkis Praakel. Siiski peab tema sõnul arvestama ruumi suuruse ning sellega, kui pikalt kaablid ruumis laiali jooksevad, sest see avaldab hiljem mõju sisevõrgu kvaliteedile. "Seepärast soovitan kasutada ka kõige viimases otsas optilist kaablit,” märkis Praakel.

Kutsari sõnul alahinnatakse IT-infrastruktuuri puhul selle vajadusi. "Ei arvestata IT-võrgu topoloogiast tuleneva võrgusõlmede - jaotlaruumide ja serveriruumide - asukoha valiku nõuetega hoones. Ei arvestata hoone vertikaalse kaablitee vajadustega ja lihtsa põhimõttega, et IT-ruumid võiksid asuda teineteise kohal ja hoone keskosas. Sisekujundust kavandades ei arvestata, et töökohani tuleb vedada ka kimp kaableid maksimaalse lubatud painderaadiusega kaheksa sentimeetrit,” loetles Kutsar sagedasemaid vigu.

Võrgu rajamisel soovitas ta järgida Eestis kehtiva standardi EVS-EN 50174 põhimõtteid. “Probleem seisneb sellest, et standardis sisalduvaid soovitusi väga laialdaselt ei teata või ei arvestata. Aga neid soovitusi ei tasuks alahinnata,” märkis Kutsar. 

Metall summutab levi

Juhtmevaba kohtvõrgu seadmed nagu wifi-pääsupunktid ehk APd on levinud pea igas kodus ja kontoris. “Võrkude ehitamine on populaarne, sest seda on mugav paigaldada ja kasutada," märkis Praakel. Paigaldusmugavus tuleneb sellest, et võrguinterneti kasutamiseks pole vaja vedada kaablit. "Arvuti ning telefoni võrgus kasutamine ei vaja selle juhtmetega ühendamist,” märkis Praakel. Kiireima wifi standard on 802.11ac, mis lubab kiirust kuni 1,3 gigabaiti sekundis.

Oluline on wifi-pääsupunkti asukoht. “AP vale asukoha puhul jääb kiirus väikeseks. Koduses keskkonnas on soovitatav AP paigaldada sellisesse kohta, kus kasutajale meeldib oma telefoniga või sülearvutiga internetti tarbida," soovitas Praakel. Parema kiiruse saavutamiseks tuleb kasuks lõppseadme otsenähtavus APga. "Kindlasti ei tasu panna wifi-seadmeid metallist elektrikilpi, sest see summutab levi,” hoiatas Praakel.

Kontoris, kus kasutajate tihedus on suurem, paigaldatakse APd üldjuhul kompaktselt. Levinud asukohad on laed ja seinad. “Need annavad parima otsenähtavuse AP ja kasutajate lõppseadme vahel,” märkis Praakel.

Oluline on arvestada kuhu, kellele ja milleks võrku rajatakse. "Kui võrku kasutab palju iPade ja telefone, peab APde tihedus olema oluliselt suurem, kui sülearvutitele rajatav wifi-võrk. Enne lõpliku füüsilise võrgu ehitamist on AP asukohad mõttekas virtuaalselt planeerida näiteks Ekahau süsteemi abil,” soovitas Praakel.

Peale APde asukohtade loeb ka kasutatav raadiokanal, eriti juhul, kui APd paiknevad tihedalt. "APd kasutavad kahte sagedust: 2,4 ja 5 GHz. Euroopas on sagedusel 2,4 GHz kasutusel kuni 13 kanalit. Parema signaali saavutamiseks ei tohiks erinevate APde signaalid kattuda. Sobiva kanali leidmisel aitavad signaali analüüsiprogrammid nagu näiteks inSSIDer,” rääkis Praakel. 

Vajadusi ignoreeritakse

Kutsari sõnul räägitakse palju asjade internetist, tarkadest majadest, linnadest, sadamatest ja liiklussõlmedest. “Need on omamoodi moesõnad,” märkis Kutsar. Lisades, et ta ei näe täna veel, et arhitektid ja projekteerijad oleksid ennast kurssi viinud hoonete ja linnade "tarkuse" kasvust tingitud IT-infrastruktuuri kasvavate vajadustega. "Ei nähta arengust tingitud pragmaatilisi vajadusi või üritatakse neid ignoreerida, sest see ei ole tavamõistes ilus ja see kulutab hinnalist ruumi," märkis Kutsar.

IT-infrastruktuur võtab Kutsari sõnul hoonetes aina rohkem ruumi ja seda nii ripplagede taha peidetuna kui ka eraldi ruumidena - nõrkvoolujaotlatena korrustel, serveriruumidena jne. “Elektrikilbi ruumid on juba väiksemad kui serveriruumid ja nõrkvoolujaotlad. Sama kehtib kaabliteede kohta lagede taga," märkis ta.

Kutsar lisas, et serveriruumid vajavad jahutust, nende ventilatsioon peab töötama ülerõhul, neid ei tohi läbida veetorud, nende kõrvale on tihti vaja eraldi ruume jahutusseadmetele, UPSidele, kustutusseadmetele jne. "Ometi on ka praegu ehitamisel soliidseid hooneid, kus taoliste vajadustega pole arvestatud. Tulemuseks on omamoodi nurisünnitised, kus lekkeohtlik jahutusseade on serverikapi kohal või arvutivõrgu kapp koos tundlike isikuandmetega on surutud elektrikilbi ruumi. Siin on väga palju vanas kinni mõtlemist ja dogmasid,” märkis Kutsar.

Tema sõnul leiab siiski ka vastupidiseid näiteid, kus arvutivõrgu jaotla on näiteks realiseeritud klaasseinana ja eksponeeritud hoone sisekujundusliku elemendina. 

Paindlikke töökohti planeerides tasub olla eriti hoolikas

OÜ Telealarm eksperdi Tõnu Kutsari sõnul on viimasel ajal hakanud levima eri elektri ja sideühenduste põrandasse paigaldamise viisid ja töökohad, mis paiknevad ruumis vabalt, mitte seinte ääres nagu varem.

Arvutivõrgu kaablite lubatud painderaadiuse nõuete tõttu peab põrandakarpideni tulevates arvutivõrgukaablite süvistorudes olema ka reservruumi, mis suurendab põrandakarpideni tulevate torude hulka ning mille tõttu ei saa arvestada elektriga samade torudega.

Ka tavaliste seinakarbikute puhul on probleeme arvutivõrgu kaablite ja pesade nõuetekohasel paigaldamisel. "Seega on arvutivõrkude arenguga kaasnev kaablite gabariitide muutumine tekitanud uusi probleeme ehituses, millele plastist elektrimontaažisüsteemide tootjad ei ole suutnud reageerida," märkis Kutsar.

Tema sõnul peaksid antud aspektidega projekteerijad ja arhitektid siiski töökohtade paigutusi kavandades arvestama. "Näiteks paigutades töölauad ruumi keskele, tuleks eriti hoolikalt kavandada elektri- ja sideühendused," märkis ta.

Paljud tootjad on PVC-isolatsiooniga kaablilt läinud üle LSZH-isolatsiooniga (low smoke zero halogen) kaablile. "Kui vanad PVC-kaablid olid üsna painduvad ja ei murdunud painutamisel, siis LSZH-kaablid meenutavad oma mehaanilistelt omadustelt plastikust joogikõrt, mis painutamisel kergesti murdub. Sellised kaablid vajavad veelgi suuremat painderaadiust ja paremat montaažiruumi," rõhutas Kutsar. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2016, 15:21
Otsi:

Ava täpsem otsing