Varjatud jaht Saaremaa mereäärsele maatükile

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 12. mai 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varjatud jaht Saaremaa mereäärsele maatükile
Ihaldusväärne Lülle kinnistu Saaremaal.Foto: Valmar Voolaid
Variisiku vangi mineku tõttu jäi kurikuulus ärimees ilma Lääne-Saaremaal Vilsandi looduspargis asuvast mereäärsest kinnistust, sest riik võttis kinnistu endale ja müüs maha.
Vilsandi looduspargis mere ääres asuvat Lülle kinnistut võib suuruse poolest võrrelda ühe hiiglasliku jalgpallistaadioniga. Pealtnäha ihaldusväärne maatükk on aga maatulundusmaa, mille võimalused on väga piiratud. Laias laastus võib kinnistul ainult loodust imetledes ringi jalutada. Ehitada ei tohi ja metsa teha samuti mitte. Lootust maa sihtotstarvet muuta ka ei ole, sest looduskaitsevöönd seab piirangud. Ometi on seda maatükki hinnatud väga kõrgelt igas mõttes.
Napsas riigi eest
Lugu, kus kinnistuomandi peitmiseks kaasati variisik, algas kümme aastat tagasi, kui toona suurelt kinnisvaraäri ajanud ärimees Urmas Velleste hakkas Lülle kinnistu vastu huvi tundma. „Ta võttis ise ühendust ja tahtis nii kangesti saada seda Lülle kinnistut Vilsandi looduskaitsealal,“ rääkis kinnistu algne omanik Silvi-Helene Danneberg, kuidas tal tekkis mõte pika ajalooga kinnistu maha müüa.
Kuna Danneberg seal ei elanud ja sai maatüki päranduseks, siis tal ei olnud raske seda müüa. Velleste pakkus kinnistu eest 400 000 krooni (25 565 eurot), mida pidas Danneberg toona päris suureks summaks. Nii löödigi käed.
Vahetult pärast tehingut hakkas kinnistu vastu huvi tundma ka riik. Riigil oli nimetatud kinnistule eelisostuõigus, kuna tegemist on looduskaitsealaga. „Ma olin just parajasti Saksamaal tütre juures, kui Velleste leidis mingi klausli, nii et see kinnistu jäi temale,“ rääkis Danneberg.
Lülle kinnistu
Asukoht: Lülle, Kuusnõmme küla, Lääne-Saare vald, Saaremaa (Kuressaarest ligi 40 km kaugusel)
Katastriüksuse suurus: 4,69 ha (metsamaa 3,01 ha, muu maa 1,68 ha)
Vara tüüp: Maatulundusmaa
Iseloomustus: Tegemist on suhteliselt korrapärase kujuga tasase reljeefiga kinnistuga, mis piirneb ühest küljest hoonestatud kinnistuga ja ülejäänud külgedest hoonestamata kinnistutega. Kinnistul on osaliselt liigniisked alad ja kinnistu piiril kulgeb avaliku kasutusega tee.
Hoonestus, Piirded, Rajatised: Puuduvad
Insenervõrgud: Puuduvad. Alajaam umbes 300 meetri kaugusel.
Piirkonna hoonestus: Lähiümbruse asuvad üksikud ühepereelamud. Lähim hoone paikneb kinnistu piirist umbes 90 meetri kaugusel kõrvalkinnistul.
Müra ja õhusaaste tase: Madal, asukoht on madala liiklusintensiivsusega tee ääres.
Turvalisus: Keskmisest madalam, kuna läheduses on üks elamu.
Infrastruktuur: Asub hajaasustusalal. Toidukauplused, teenindusasutused ja muu vajalik infrastruktuur asub umbes 9 km kaugusel Kihelkonna alevikus, lähim ühistransport asub umbes 3,6 km kaugusel.
Kitsendused: 100% kaitseala, osaliselt ranna või kalda ehituskeeluvöönd ja vähesel määral elektripaigaldise kaitsevööndis. Kaitseala ja ehituskeeluvööndi kitsendused mõjutavad kinnistu turuväärtust negatiivselt, elektripaigaldise kaitsevöönd turuväärtust ei mõjuta.
Detailplaneering: Kehtivad planeeringud puuduvad.
Allikas: väljavõte Uus Maa hindamisaktist
Velleste selgitusel hakkas riik huvi tundma pärast seda, kui ühel päeval tuli kinnistule naaberkinnistu omanik, Saare maavalitsuse kauaaegne juhtivtöötaja Tarmo Pikner, kes püüdis Vellestet ümber veenda, et too loobuks ostust. Velleste aga seda teha ei soovinud. Pikner rääkinud, kui kasutu ja mõttetu maa see olevat ning rääkinud sellest, kuidas tal olevat loodushuvilise mehena soov säilitada autentset loodust. Pärast tulist õigusvaidlust riigiga jäi aga kinnistu Vellestele.
Variisik läks vangi
Kuni tänavu aprillini oligi praeguseks skandaalset kuulsust kogunud ärimees Velleste Lülle kinnistu omanik, mis küll ei nähtu kinnistusraamatust. Nagu muudes äriettevõtmistes, nii ka selle kinnistu puhul leiab läbi aastate kinnistu omanike nimede hulgast kas tema isa, poja või mõne teise isiku või temaga seotud firma, mille omanikeringi ta ei ole kuulunud.
Viimane Velleste variisik oli eelmise aasta lõpus vangi läinud narkokurjategija Andrus Viks, kes on olnud kohtu all varemgi. Tema on see mees, kes tuli kohtusse kinniõmmeldud suuga ja üritas kohtusaalis endal veene läbi lõigata.
Viks sai kinnistu hoidjaks siis, kui Velleste ärid hapuks läksid. Lõpuks sattus ka Velleste ise vangi, süüdistatuna perevägivallas. Velleste sõnul on Viks üks väheseid ärimehi Eestis, keda ta on saanud usaldada. Vellestel oli plaan pärast vanglast vabanemist Viksilt taas kinnistu üle võtta, aga usaldusväärne Viks suutis ise ootamatult trellide taha sattuda.
Nii rändaski kinnistu hoopis energiafirma Adven Eesti juhi Urmo Heinami kätte, kes omandas selle tänavu märtsis avalikul enampakkumisel 6121 euroga. „See on lihtsalt üks tükk mereäärset maad, kus on sajandite vanused paadilautrikohad, kust paadiga merel käidi. Kahjuks on enamik neist läinud eraomanike kätte. Juurdepääs on tõkestatud. Nüüd tuli müügile kinnistu, kustkaudu oleks võimalik sinna juurdepääs taastada,“ rääkis sealkandis üles kasvanud Heinam, miks tal kinnistu soetamise vastu huvi oli.
Urmas Velleste
2011. a kevadel kirjutas Eesti Ekspress, et Velleste esineb meedias peamiselt Lehmakese kommi tootjana ning Igor Savenkovi firmalt ostetud alkoholikaubamärkide omanikuna.
„Suurema kärata arendab ta ka kinnisvara, kuid üsna edutult. Buumi lõppedes mattub mees võlgadesse, temaga seotud kruntidele ilmuvad hüpoteegid näiteks korduvalt karistatud pärnaka Andrus Viksi kasuks, kes sai kuulsaks sellega, et ilmus ühe autosüütamise kohtuistungile kinniõmmeldud suuga. Laenuandjate seas on laenukontorid, sealhulgas firma, mille aktsionär on Linnuvabriku pundi endine liige, Vabaduse väljaku aastataguse pommiplahvatuse korraldamisega seostatud Janek Kukk. Velleste nimel pole olnud kunagi mitte ühtegi kinnisvara. Küll aga on neid firmal, mis kuulub omakorda teisele firmale, mis mullu aruannete mitteesitamise tõttu läks sundlõpetamisele. Samuti on osa kruntidest tema isa Uno Velleste nimel,“ seisis lehes.
2013. aasta sügisel saatis Harju maakohus Velleste perevägivalla eest vangi. Tal oli ka varasemast kandmata karistus - 2009. aastal pandi Vellestele süüks kelmust ja võõra vara omastamist. Kokku sai ta kolme aasta viie kuu ja kahe päeva pikkuse vangistuse. Perevägivalla kohtuvaidlus aga jätkus ka Velleste vangis olemise ajal. Lõpuks tema süüdistust vähendati, nii et ta vabanes ennetähtaegselt vanglast 2014. a lõpul. Enda sõnul tegeleb ta praegu leiva tootmise ja kinnisvara arendusega. Äriregistri andmetel on Velleste alates veebruarist Viru Leib OÜ ainus juhatuse liige.
Pettunud Velleste, kes enda sõnul avalikust enampakkumisest midagi ei kuulnud, kuid oleks sellel teadmise korral osalenud, oli väga üllatunud, et riik sellise kinnistu nii odavalt maha müüs. Tema hinnangul maksaks sarnane kinnistu Tallinna külje all julgelt miljon eurot.
Enampakkumist korraldanud Saaremaa maavanem Kaido Kaasik ütles, et tegemist on kriminaalkorras konfiskeeritud varaga, mis on müüdud nii, nagu avalik kord ette näeb. Enampakkumine oli avalik ja kõigil oli võimalus osa võtta, aga maavanema sõnul osales ainult üks inimene, Urmo Heinam.
Uus omanik oli sunnitud taganema
Pärast seda, kui Heinam oli kinnistu enda nimele saanud, hakkas ta saama telefonikõnesid Urmas Vellestelt, kes soovis kinnistu tagasi osta. Kuna Heinam avalikku tähelepanu ei soovinud, ja veel vähem soovis ta seostamist kurjategijatega, oli ta valmis kinnistut müüma.
„Mul ei ole suurt hingelist seost selle kinnistuga, minugi poolest tehku oma ettepanekud ja ongi kõik,“ rääkis Heinam. „Kui see on tõesti tema jaoks nii oluline, siis ma olen valmis seda tegema.“ Ainuke, mida Heinam enda sõnul soovis, on see, et kinnistule seatakse tema kasuks servituut, mis tähendab, et ta tohib üle selle maa mere äärde pääseda. Müügihinna kohta ütles Heinam, et kui peaks müügiks minema, siis ta ei hakka sellega mingit äri tegema, vaid soovib kinnistu ostuga tekkinud kulud tagasi saada.
Samas ütles Heinam, et talle ei ole teada kinnistu ostja nimi, kuna mees ei olevat ennast telefonis tutvustanud. Samuti eitas Heinam, et nad on omavahel midagi kokku leppinud. Ta on kuulnud enda sõnul üksnes sooviavaldusi kinnistu ostu kohta. Velleste on aga veendunud, et ta tutvustas ennast Heinamile, kes olevat andnud nõusoleku minna notarisse. Velleste sõnul peaks tehing toimuma lähiajal.
Kinnistul 100 000eurone hüpoteek
Kinnistule on seatud buumi ajal ka kuni 100 000 euro suuruseid hüpoteeke.
2007-2008 oli seatud 1,5 miljoni krooni (pea 100 000 euro) suurune hüpoteek kinnistu ühe omaniku Uno Velleste, kes on Urmas Velleste isa, mõttelisele osale Mart Maastiku ettevõtte Kamm Ettevõtmiste OÜ kasuks, nähtub kinnistusraamatust. Lisaks olid hüpoteegid Urmas Vellestega seotud firmade kasuks, need jäid 1 miljoni krooni (64 000 euro) kanti.
Pikalt Lümanda vallavolikogu juhtinud ja samas kandis Mardi puhketalu omav Maastik tutvus enda sõnul Vellestega ühe oma tuttava kaudu, kes soovitas anda Vellestele kui usaldusväärsele inimesele laenu. Nii andiski Maastik 1,15 miljonit krooni, ilma et ta teadnuks, milleks Velleste seda kasutas. Laenu tagamiseks seati teiste seas ka Lülle kinnistule laenu suurune hüpoteek. Kinnistud, mis panti pandi, olid Maastiku sõnul siis hoopis teiste hindadega kui praegu.
"Sisuliselt ma hävisin selle rahaga täies ulatuses," nentis Maastik. Lõpuks sai ta tagastamata laenu eest endale küll kaks kinnistut, mile hinnad olid aga olematud. Nüüdseks ei suhtle ta enam Vellestega ega ka inimesega, kes soovitas talle laenu anda.
Velleste Maastiku ettevõtte hüpoteegi seadmise tagamaid kommenteerida ei soovinud. „Ausalt öeldes ei taha ma seda nime isegi mitte suhu võtta,“ ütles ta. Nii palju Velleste avaldas, et buumi ajal olid tal Maastikuga kinnisvaraäri ajades mingisugused puutumused mida ta karjuvalt kahetseb.
Kuna viimasel kümnel aastal on Velleste pidanud enda sõnul kinnistu saamise ja talle jäämise pärast kõvasti võitlema, siis ta oleks õnnelik, kui see uuesti tema kätte läheks. Kestvat suurt huvi põhjendas ta sellega, et ennekõike näeb ta looduskaunis kohas asuvas kinnistus ärivõimalusi. Ta ei olnud küll valmis avaldama, millised on tema edasised plaanid, kuid mainis kinnistu tükeldamise võimalust.
Endine naaber: Lülle kinnistuga pesti raha
Mitut naaberkinnistut omanud Tarmo Pikner usub, et Lülle kinnistuga pesti raha, kuna tegemist on täiesti kasutu maaga.
Pikner selgitas, et eraldiseisvana Lülle kinnistule midagi teha ei saa, sest see on nii-öelda surnud maa. See on vähemalt kolmekordse kaitse all, kuna tegemist on rahvuspargi ja rannakaitsevööndiga.
Mis võis olla varasema omaniku, kinnistusregistri järgi Andrus Viksi huvi selle maa vastu? „Kui tema tausta teada ja kui ma teda kaks korda ka nägin, siis palju fantaasiaruumi ei ole – rahapesu ja rahapaigutus ning võib-olla ka naiivsus loota midagi teha,“ lausus Pikner. Te selgitas, et Viks olevat talle kuue aasta eest Lüllet lausa ühe miljoni krooniga müüa pakkunud, aga seda hinda pidas Pikner täiesti absurdseks.
Küsimuse peale, kas Viks oli ikka tegelik omanik, ütles Pikner, et ta ei hakanud isegi täpselt uurima. „Ma ei tundnud asja vastu huvi,“ ütles ta lühidalt. Pikneri sõnul ei ole tal Viksile eelnenud omanikega mingeid kokkupuuteid olnud. Talle ei meenunud, kas neid peale Viksi on üldse olnud.
Velleste aga rääkis hoopis, et pärast seda, kui Pikner soovis saada ametlikku luba pääseda läbi Lülle kinnistu, öelnud Velleste talle, et servituudi seadmine maksab, mille peale tulnud Pikner pakkuma, et ostab kogu kinnistu miljoni krooniga ära. See summa aga tundus Vellestele toona liiga väike.
Pikner rääkis veel, et Urmas Velleste nimi ei ütle talle midagi. „Ma ei mäleta, mida ütles Lülle omanik oma nimeks,“ püüdis ta meenutada. Samas veidi järele mõeldes nõustus ta, et Urmase nimi tuleb ikkagi tuttav ette, aga midagi enamat Pikner tema kohta ei rääkinud. Velleste ei suutnud uskuda, et Pikner ei mäletanud tema nime, kuna nad olevat mitmel korral kokku puutunud.
Pikner Lülle kinnistust enampakkumisel huvitatud ei olnud. Kui tal oleks kõrvalolev kinnistu alles olnud, siis oleks saanud selle Lülle omaga liita ja oleks Pikneril ka huvi olnud. Aga ta oli sunnitud oma kinnistu mõni aeg tagasi müüma, kuna ei jaksanud seda üleval pidada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum