Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kotka: ei saa olla natuke rase

    E-residentsuse idee autor Taavi Kotka ütles, et hoolimata väga headest tulemustest pole e-residentide toode veel valmis. Foto: Andras Kralla

    E-residentsuse isaks tituleeritud Taavi Kotka sõnul ei saa olla natuke e-resident, samamoodi nagu ei saa olla natuke rase, e-residentsuse keskkond on täiesti läbipaistev ning e-resident peab andma kogu info enda kohta.

    Kotka sõnul on e-residentsuse projekt murdepunktis, kus tuleb vastu võtta otsus, kas Eesti teeb seda päriselt. „Kui oleme üle videosilla avanud pangakonto limiidiga 30 000 eurot, siis sellega raha ei pese. Me peame ise kujundama need reeglid. Me ei saa olla natuke rasedad. Esimene kokkupuude e-residentsusega – anna sõrmejäljed ja kõik tegevused on logitud. Kui ise ei taha, tee läbi advokaadi, seda saab ka praegu teha,“ rääkis Taavi Kotka täna kinniseks kuulutatud e-residentsuse konverentsil.
    Kotka märkis, et eestlased peavad ise oma majandusruumi kujundama, ent seda ei pea tegema kurikaga. „Me ei ole Panama ja ei saagi olla Panama. See, mida on teinud Luksemburg ja Panama, on pettus ja varjamine, see on hoopis midagi muud, kui meie teeme,“ selgitas Kotka.
    Eesti eelis on Kotka sõnul on varajane stardiplatvorm ja isikukoodi olemasolu. Just isikukood võimaldab digitaalse identiteedi abil toiminguid teha. Kotka rääkis, et Suurbritannia on otsustanud mitte hakata inimesi nummerdama.
    „Väga hea, neil pole kunagi võimalik teha seda, mida meie teeme, nn jamavabasid teenuseid,“ rõhutas Kotka. Ta pidas silmas seda, et 95 protsenti dokumente allkirjastatakse digitaalselt, vaid 5protsenti on allkirjastatud paberil, sarnast pilti ei leia üheski riigis.
    Ta avaldas nördimust, et projektiga alustades nõuab avalikkus kohe majanduslikke tulemusi, ent Kotka sõnul pole veel toodet. „Ma küsin vastu, et aga kus toode on? Tahad ettevõtet registreerida, dokument peab olema eesti keeles. Aga me teeme toodet välismaalastele. Sellest tootest on valmis esimene ots,“ nentis ta. Turule tuldi e-residentsuse tootega Kotka sõnul seetõttu, et tõestada, et seda toodet on vaja. 10 000 inimest on tema sõnul vaevaks võtnud ja oma sõrmejäljed Eesti riigile andnud, mis Kotka hinnangul on piisav märk, et toodet on vaja.
    „E-residentsus on võrreldav rasedusega, sa ei saa olla natuke rase, sa kas oled või ei ole. Sama on e-residentsusega, sa kas oled või ei ole. Me võime panna selle projekti seisma, midagi ei juhtu, väike maineskandaal, aga otseselt ei juhtu midagi,“ rääkis Kotka.
    Ta lisas, et kui tõesti vallandub kardetav rahapesu, siis on võimalik pidurit tõmmata ja kogu projekt seisma panna, katkestada kõikide e-residentide kaardid ilma seda põhjendamata.
    Kotka märkis, et selle pärast, et e-residendid siin võlad võtavad ja need siia maha jätavad muretsema ei peaks. "Kas sina annaksid täiesti võõrale inimesele tänaval oma rahakotist laenu. Mina ei annaks! Miks me peaksime siis e-residentidele laenu andma," esitas Kotkas retoorilise küsimuse. 
    Makse e-residentidelt koguma ei hakata.
    Kotka märkis, et on tekkinud valearusaam, et Eesti hakkab e-residentidel makse koguma. Kotka küsis saalis esinemisjärjekorda ootavalt Teleporti loojalt ja Skype'i endiselt juhilt Sten Tamkivilt, kus Skype oma kasud tasus. Tamkivi vastus oli lühike: “Mujal“. Kotka rõhutas, et maksud tuleb tasuda seal, kus loodi väärtus. E-resident hakkab kasutama mingit osa meie elektrist, muud infrastruktuuri ta kasutama ei hakka. Pigem hakkab Eesti maksuamet tegema koostööd teiste riikide maksuametitega.
    Kotka hinnangul on e-residentide programm ainus, millega on võimalik kiiremas korras Eesti majandust tõsta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.