Ventilatsioon vajab põhjalikku projekteerimist

IB Aksiaali juhatuse liikme ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusse kuuluva Peeter Parre sõnul sõltub iga ventilatsioonisüsteemi keerukus eeskätt nõuetest hoone sisekliimale. Mida rangemad või spetsiifilisemad on nõuded, seda keerulisema ventilatsioonisüsteemiga tuleb arvestada. “Variant, et ehitajale tehakse ülesandeks “hoone ventileerida”, ei anna kunagi head tulemust,” nentis Parre.

Lihtsamad, kuid samal ajal siiski absoluutselt erinevad, on lahendused näiteks elamutele ja koolidele-lasteaedadele, mille puhul on põhiline probleemi seadmetele ja õhukanalitele koha leidmine. Sealt edasi läheb asi juba keerulisemaks.

Büroode, kaubanduskeskuste ja ühiskondlike hoonete lahendusse lisandub esmalt jahutus, lisaks on hea tulemuse saamiseks vajalik kokku viia erinevaid süsteeme ja nende parameetreid ning need lõpuks ka häälestada.Kõige keerulisemad on konditsioneerimissüsteemid, kus lisaks õhu puhtuse tagamisele tuleb ruume ka jahutada, niisutada ja kuivatada. Sellised on näiteks haiglad, muuseumid, arhiivid ja ka kõrgtehnoloogilised tootmishooned.

Ventilatsioonisüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine hakkab peale selle kavandamisest.

Näiteks üks tüüpprobleem on õhujaotus, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. “Ka kõige parem projekt ja korrektsem ehitamine ei anna head tulemust, kui tegelik töökohtade paigutus selgub alles pärast ehituse lõppu ja ventilaatsioonilahendust sealjuures ei korrigeerita,” märkis Parre.

Õhujaotus on vaid üks näide. Sellele lisaks on tavapärased hulk teisigi murekohti, mis võivad alguse saada kas lihtsalt ebapädevast projekteerijast või ehitajast, kes paigaldab töö käigus objektiga täiesti haakumatud seadmed. Uutes hoonetes on tehnosüsteemide, sh ventilatsioonide puhul peamine probleem, et ei ole arvestatud piisava ruumiga – kõrgus, šahtid, tehnilised ruumid mängivad kõik olulist rolli.

Omaette teema on kortermajade ventilatsioon. Uutes korterelamutes on kasutusel valdavalt sissepuhke-väljatõmbe süsteemid, mis funktsioneerivad nii korteripõhiselt kui ka hõlmavad kogu hoonet.

Vanemate korterelamute puhul on olukord keerulisem. Näiteks käib praegu KredExi­ toetusel järjekordne korter­elamute rekonstrueerimise voor, kus suur tähelepanu on suunatud just ventilatsiooni rekonstrueerimisele. Parre sõnul on tegemist üsna problemaatilise ülesandega, kuna olemasolevates hoonetes ei ole õiget kohta ei ventilatsiooniseadmetele ega ka kanalitele ja õhuvõtule.

“Seetõttu kasutatakse paljudes majades suhteliselt keerulist süsteemi, kus sooja tarbevee saamine ja küttevee soojendamine toimub väljatõmbeõhust soojuspumba kaudu. Nimetatud süsteemi on keeruline häälestada ja see on tõeliselt tasuv ainult juhul, kui majas tehakse ka sooja tarbevett soojussõlme baasil,” lausus Parre.

TulekulKonverents “Säästlik hoone 2016”Toimub: 25. mail Tallinnas hotellis EuroopaTeemad: halduskulude kokkuhoid ja energiasääst, nii büroohoonete, ühiskondlike hoonete, korterelamute kui ka elukondliku kinnisvara säästuvõimalused.Esinejad: Andrus Väärtnõu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Triin Reinsalu KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjonsist, Allan Hani Riigi Kinnisvara keskkonna ja tehnilise toe osakonnast, Aivar Uutar OÜst AU Energiateenus, Peeter Parre OÜst IB Aksiaal, Kaia Kirs OÜst Reminet, Timo Raimla Elektroskandia Balticsist, Sander Saat Green Fuel Energy Partnerist ning Cityconi Soome esindaja.Info: pood.aripaev.ee/säästlik-hoone-2016

19. mai Ehituse kuukirjast saab veel lugeda, kes oli Zaha Hadid, kuidas ehitada sooja maja ja millised uued tervisekeskused Tallinna kerkivad.