Tants vanade rehvide ümber

23. mai 2016, 10:30
MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul tuleb neil vanade rehvide käitlemiseks tõsta taaskasutustariifi.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160523/NEWS/160529970/AR/0/AR-160529970.jpg
Ainult tellijale

Vanade rehvide kogumise peatanud MTÜ Eesti Rehviliit põhjendas otsust vahelao puudumise ning liiga madalate taaskasutustasudega, kuid neid põhjendusi riik ei aktsepteeri ning keskkonnainspektsioon algatas menetluse.

Probleemid kasutatud rehvide käitlemisega on aga keerulisemad, kui esialgu välja paistab. „Mul on telefon punane, kõik tahavad rehve meile tuua. Kuid meie võimekus on piiratud,“ kirjeldas konkureeriva tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Aarne Solvak rehviliidu otsuse järel tekkinud olukorda.

Mõlemad organisatsioonid koguvad oma liikmetelt ja klientidelt rehvide maaletoomisel taaskasutustasu ning selle rahaga peavad nad organiseerima vanarehvide kogumise ja korraldama nende taaskasutamise. Rehviringluse turuosa on umbes 40 protsenti ning rehvide vastuvõtu peatanud rehviliidul ülejäänud 60 protsenti.

Riik saatis hoiatuse

Rehviliidu juhatuse otsusele järgnes keskkonnaministeeriumi kiri tootjavastutusorganisatsiooni liikmetele ja klientidele, milles tuletati meelde, et kui rehvide tagasivõtukohustust ei täideta, siis kustutatakse rehviliit probleemtooteregistrist ning kohustused peab täitma iga maaletooja ise.

Läinud nädalal teatas keskkonnainspektsioon, et algatas väärteomenetluse seoses Viljandis ja Narvas vanade rehvide vastuvõtu lõpetamisega. Samuti tehti haldusmenetluse käigus rehviliidule ettekirjutus. „Kui ettenähtud tähtajaks ehk kolme päeva jooksul ei ole ettekirjutus täidetud, rakendame sunniraha ja teeme seda vajadusel korduvalt. Eeldatavasti rehviliit mõistab, et seaduse täitmine on soodsam kui täitmata jätmine,“ sõnas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.

„Kohustus rehve vastu võtta on küll olemas, aga kui meil pole füüsiliselt neid kusagile panna, mida me siis teeme?“ esitas liidu tegevjuht Kaur Kuurme vastuküsimuse. Ta märkis, et lähinädalate jooksul peaks selguma, kas neil õnnestub leida rehvide ladustamiseks sobiv plats.

Mardu linn mures

Rehviliidul oli Maardu linnas küll juba välja vaadatud ligi 10 000 ruutmeetri suurune kinnistu, kuid linn jäätmeloa taotlust ei aktsepteerinud. Abilinnapea Raul Meel tõi kirjas keskkonnaametile välja, et üheksa meetri kõrgused rehvihunnikud linna ei sobi ning et plaanitav ladestusala asub juba niigi saastunud Kroodi oja ääres, mistõttu tuleb välistada uusi negatiivseid mõjusid ojale.

Maardu linna arengu- ja majandusosakonna juhataja kt Ants Tsugart lisas, et küsimus ei ole kellegi äritegevuse takistamises, vaid linna jaoks oli kaup ehk tegevusvaldkond vale. „Kui seal ladustatakse sadu tuhandeid rehve, siis tulekahju puhul peame kindlasti evakueerima Maardu linna ning osa Viimsi ja Jõelähtme valla elanikest. Siin läheduses on ka terminalid. Meie vaatame ohutust, reostust ja ka visuaalset poolt,“ selgitas Tsugart.

Rehviliit viitas probleemidele kuhjumisele seoses liiga madala taaskasutustasuga. Kuurme sõnul on nende organisatsiooni tariif praegu 75 eurot tonni kohta, kuid see ei kata enam rehvide käitlemiseks vajalikke kulutusi ning tariif võiks olla poole suurem. Uue rehvi hinnale lisaks see juurde üks-kaks eurot. Kuid Kuurme sõnul nad tasu tõsta ei saa, sest siis hakkaksid nad kliente kaotama konkurent Rehviringlusele, kelle tariif on juba praegugi madalam.

Solvaku kinnitusel on aga Rehviringlus tariife tõstnud ja ilmselt tõstab lähiajal veel. „Kui meie tõstame samale tasemele, nagu on rehviliidul praegu, siis meie oma mahu juures saame selle tasuga hakkama. Kui aga rehviliit paneb pillid kotti ja nende liikmed tahavad meile üle tulla, siis peame kiiresti otsima täiendavaid käitlusvõimalusi ja need võivad olla kallimad. Siis võib tariif tõusta ka 100–120 eurole tonni kohta,“ märkis ta.

Purustatud kummipuru on kasutatud prügilate aluste rajamisel, samuti on seda põletatud Kunda tsemenditehase ahjus ja proovitud teha sellest kummimatte. Alternatiiviks oleks rehvide viimine ümbertöötlemiseks Poola, kuid ka see on oluliselt kallim, kui praeguse tariifiga kogutakse. Üks tulevikulootus on seotud õlitootmise plaanidega Eesti Energias, kes soovib tehnoloogias katsetada kummipuru kasutamist.

Segadus maksudega

Praegu kogutakse rehve suures osas lihtsalt hunnikutesse. Seaduse järgi on aga käitlemise korraldamine tootjavastutusorganisatsioonide endi kohustus ja ka taaskasutustariifid kehtestavad nad ise.

Rehviringluse juhi Solvaku hinnangul ei maksa kolmandik rehviturust üldse taaskasutustasu, sest seaduse järgi ei pea seda tegema sõidukite ja haagiste all maale toodud rehvide eest. Kuna ministeeriumi seisukohalt ei ole need probleemtooted, vaid autoosad, siis peaks nende eest maksma, kui sõiduk jõuab kunagi autolammutusse. Praktikas see aga Solvaku kinnitusel ei toimi. „Kui 2014. aastal oli Eesti turumaht 16 000 tonni rehve, siis sellest 5000 tonni eest tasu ei makstud. Samal ajal tuli autolammutuste kaudu tagasi ainult 295 tonni. Rehviliidu ettepanek kehtestada rehvidele aktsiisimaks võib seda probleemi mõnevõrra lahendada,“ märkis ta. Teine probleem on Solvaku arvates keskkonnaministeeriumi suhtumine. „Ametnikke ei huvita probleemi lahendamine, nende jaoks ei ole probleemi olemas, kui näpuga seadusest rida ajades on kõik korras,“ kritiseeris ta. 

Vastukaaluks on keskkonnainspektsioon hinnanud sõidukitega turule lastud ning tootjavastutussüsteemist väljapoole jäävaks umbes kaheksa protsenti rehviturust.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek lausus, et rehviorganisatsioonid on tegelenud osaliselt oma klientidele „õhu müümisega“, kogudes rehvide maaletoojatelt nende endi kehtestatud teenustasu ja lubades täita tootja eest rehvide kogumise ja nõuetekohase käitlemise. Tänaseks on Eegi sõnul ilmne, et olulises osas on kohustused täitmata ja eelkõige tootjatele endile tähendab see lähiajal ebameeldivaid uudiseid.

„Olukord ei normaliseeru enne, kui tootjad hakkavad ka sisuliselt huvi tundma, mida nende nimel tegutsevad organisatsioonid tegelikult nende makstud teenustasudega teevad ja kas organisatsioonide kehtestatud teenustasud ka tegelikult tootjate kohustused katavad,“ märkis Eek.

Konkurent ei näe hinnatõstmise vajadust

MTÜ Eesti Rehviliit tegevjuht Kaur Kuurme:

„Asja tuumprobleem on selles, et kogu sektor vajab taaskäivitamist ehk restarti. Maailmaturu olukord ja üldised tingimused on vahepeal muutunud ning praeguse tariifiga ei saa jätkusuutlikult toimetada. Mingi koguse saab ära käidelda, aga pikaajalist suurt lahendust ei ole. Me oleme sundseisus – me peame tariifi tõstma, et leida uued lahendused ning kohad, kus rehve käidelda.

Mure on aga selles, et meie konkurent Rehviringlus hinnatõstmise vajadust ei näe. Raadile on kogutud ca 14 000 tonni rehve, millest umbes 10 000 tonni on sinna viinud Rehviringlus. Tegelikult on rehve kogutud sinna aastate jooksul, minimaalselt on neid taaskasutatud ja Rehviringluse põhieelis on, et neil on suur kogumisplats. Keskkonnainspektsioon nüüd tegeleb teemaga ja sellele on õnneks piir peale pandud.

Rehviturul on konkurents nii tihe ning meie juhatuse liikmed on rääkinud, et kui nad tõstavad rehvi hinda üks või kaks eurot, siis nad on turul kohe oluliselt raskemas situatsioonis kui need, kes taaskasutustasu ei tõsta.

Rehviliit ongi praegu olukorras, kus me hinda konkurentsiolukorra tõttu tõsta ei saa ja meil pole ka kohta, kuhu rehve koguda. Püüame alternatiive otsida, kuid väga suur see ladustamiskohtade valik ei ole. See selgub paari nädala jooksul. Kuid see on ikkagi ainult suuremale kasutatud rehvide käitlemise probleemile lahenduse leidmise edasilükkamine.“

See on Rehviliidu protestiaktsioon

MTÜ Rehviringlus juhatuse liige Aarne Solvak:

„See, et tuuakse näitena välja Raadi hunnikut ja öeldakse, et meie midagi ei tee, ei ole adekvaatne jutt. Tegelikult oleme meie nende rehvide taaskasutamise eest Kuusakoskile maksnud ja meie ei teadnud, et need rehvid sinna viiakse. Meie oleme käitunud seaduskuulekalt ja kui riik nõuab, et me peame taaskasutuse ahelat lõpuni jälgima, siis peaksid ka seadused vastavad olema. Praegu me ei saa näha isegi Kuusakoski jäätmearuandeid ja kuidas me seda ahelat jälgime? See on ka keskkonnaministeeriumi tegemata töö.

Tootjavastutusorganisatsioonil on kohustus rehve vastu võtta ning kui rehviliit demonstratiivselt kuulutab, et nad seda ei tee, siis on kaks lahendust – kas hakkad kohustust täitma või tuleb organisatsiooni tegevus ära lõpetada. Ma usun, et rehviliit ühel hetkel hakkab jälle rehve vastu võtma ning praegust asja võib võtta protestiaktsioonina.“

Rehve kuhjatakse peamiselt laoplatsidele

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek:

„Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutus juba üle kümne aasta. Tootjate (st eelkõige maaletoojate) nimel tegutsevad rehviorganisatsioonid said oma ülesannetega suuresti hakkama, kuniks rehvihaket kasutati tuntavates mahtudes ka prügilate ehitusel ja sulgemisel, mille eest valdavalt maksid kohalikud omavalitsused, kasutades riigi toetusi.

See aeg sai aga 2013. aasta paiku ümber. Vahepeal toimis Kundas ka EASi toetuse saanud ASi Hansa Biodiisel rehvide pürolüüsitehas, mis aga pankrotistus. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on peamiselt suudetud rehve vaid laoplatsidele kuhjata, sest rehviorganisatsioonide jaoks vastuvõetava hinnaga suuremaid käitluslahendusi pole.

Tõsiseltvõetavaid pakkumisi on käitlemiseks Eestist väljaspool, kuid nendest on keeldutud kui liiga kallitest. Seega ei vasta tõele väited, et rehvihunnikute peamine põhjus on käitlusvõimsuste puudus. Eestis on vähemalt kaks jäätmekäitlusvaldkonna ettevõtet – Ragn-Sells ja Kuusakoski, kes on vastavalt Rootsi ja Soome rehviorganisatsioonide peamised käitlusteenuse partnerid. Seega on oskusteave olemas või lihtsasti leitav, potentsiaalseid käitlejaid leiaks teisigi, aga pole turul reaalsusele otsa vaatavaid tellijaid ehk rehviorganisatsioone." 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2016, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing