Ettevõtja õudusunenägu - tööõnnetus

Kristi Jõeorg, OÜ Riskianalüüs tööohutuse spetsialist 29. mai 2016, 10:00
Töötajate ohutusele tähelepanu pöörates ja sidudes selle ettevõtte juhtimissüsteemiga, on võimalik tööõnnetusi ennetada.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160529/USEFUL/160529888/AR/0/Tööõnnetus.jpg

Tööõnnetusi saab ennetada, kui tööandja on teadlikult tähelepanu pööranud töötajate ohutusele ja sidunud selle ettevõtte juhtimissüsteemiga.

Tööandjal on kohustus uurida õnnetust, kui see juhtus töölepingulise töötajaga. Kui õnnetus juhtus muus lepingulises suhtes töötajaga, on siiski soovitatav õnnetust uurida ja käsitleda, sest süüdlane leitakse ikka üles, kirjutab 30. mai Äripäev kuidas-rubriigis.

Töötaja peab tegema tööandjaga koostööd ja esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest.

Töötaja juhendamata jätmise korral jäi ettevõte süüdi

Tootmises oli kiire aeg. Töötajal oli vaja raske ja suure tolmuimejaga oma masin puhtaks teha, samal ajal oodati teda juba teise masina juures. Tolmuimeja transportimine oli ette nähtud liftiga.

Kui töö tehtud, avastas töötaja, et lift on hõivatud ja selle ootamine võtaks liiga kaua aega, nii et ta otsustas tolmuimeja sülle võtta ja sellega trepist alla minna. Tolmuimeja oli suur, töötaja ei näinud trepiastmeid ja astus astmest mööda ning väänas jala. Õnnetuse tagajärjel jäi töötaja kuuks ajaks haiguslehele.

Tavaolukorras oleks olnud süüdi töötaja ise, sest ta ei pidanud kinni ohutusnõuetest. Tööõnnetuse uurimisel selgus, et töötaja oli üldse juhendamata jäetud, seetõttu jäi süü ettevõttele.

Töötaja osaks süüs oli kiirustamine, tööohutusnõuete eiramine ja tööandja osaks süüs töötaja juhendamata jätmine. 

Paanikas töötajate tõttu tekkis põleng

Laohoone ehitamine oli lõppjärgus. Hoone osas, mille pindala oli ligikaudu tuhat ruutmeetrit, tehti ettevalmistusi põrandavaluks ja soojustuseks kasutati sinist stüroformi. Töötajad keevitasid armatuurvõrku, mille tulemusel stüroform süttis.

Töömehed olid saanud tööohutuskoolitust ja ka tulekustutid olid objektil olemas. Töömehed sattusid paanikasse ja jooksid objektilt ära ega teavitanud objekti juhti juhtunust. Suitsu avastasid veidi hiljem kõrvalruumis töötanud mehed ja teavitasid juhte, mille järel asuti kustutitega tööle. Helistati ka päästeametisse ja kutsuti abi.

Samal ajal käis teise ruumi pööningulael töö, õnneks sai silikoon otsa ning oli vaja alla tulla, et uut juurde võtta. Tõstukiga laskumisel avastati ohtlik olukord ja kõik neli meest laskusid alla. Kokkuvõttes oli tegu õnneliku õnnetusega, töötajad kannatada ei saanud, kuid hoone hävis täielikult. Firmas algatati juurdlus, ka päästeamet ja politsei alustasid juurdlust, kuriteo motiivi ei olnud.

Tööde algusest kuni õnnetuseni oli kõik korrektselt tehtud. Peatöövõtja oli alltöövõtjaid sisekorra eeskirjadega tutvustanud, objekti riskianalüüs oli tehtud, tööohutusvahendid ja tulekustutid nõuetekohaselt olemas ning kõik töötajad saanud töötervishoiu- ja tööohutusjuhendamise. Õnnetuse põhjustas ehmunud ja paanikas inimeste hetkeseisund.

Tootmishoone koridoris sai töötaja tõstukilt löögi

Ühe kuu pikkuse tööstaažiga töötaja väljus tööruumist tootmiskoridori. Töötaja vaatas ukse aknast, et veenduda, ega koridoris tõstukit pole, kuid ta ei näinud tõstukit tulemas. Ukse avamise hetkel sõitis laotöötaja koridoris elektritõstukiga, ta ei osanud ette näha, et uks võib avaneda.

Tõstukijuht tõmbas küll hädapidurit, kuid masin ei jõudnud nii kiiresti seisma jääda. Tõstukijuhil polnud võimalik kõrvale keerata, sest avaneva ukse vastu olid seina äärde valesti ladustatud suured kastid, mis vähendasid koridoris liikumise ruumi. Elektritõstuki kahvel libises kannatanule vastu jalga, töötervishoiuspetsialist saatis pärast jala ülevaatamist kannatanu traumapunkti, kus tehti röntgenipilt ja arst tuvastas parema labajala põrutuse. 

Töötaja rikkus tööohutusnõudeid, samuti rikkus neid teine töötaja. Puudulik sisekontroll, ohumärgistuse „Ettevaatust, tõstukid!” puudumine, suurte kastide ladustamine koridoris. Töötaja ei osanud lühikese tööstaaži tõttu ohtusid ette näha. 

Abinõuks sääraste õnnetuste ärahoidmisel on korraldada töötajatele täiendav juhendamine. Selgitada, kuidas ohutult liigelda tootmiskoridorides - teavitada töölisi koridoris liikuvatest tõstukitest ja nendega seotud ohtudest; reguleerida töötajate väljumist tootmisala ustest; paigaldada ohumärgistus; vaadata üle ladustamisalad jne. 

Ka renditöötajatega võib õnnetusi juhtuda 

Õhtuse vahetuse töötajad hakkasid tööruume korrastama. Töötaja, kelle ülesanne polnud korrastada tööruumis asuvaid konteinereid ja nende kaasi, soovis omaalgatuslikult tõsta kaane konteinerile. Kaas oli raske ja kukkus töötajale peale, ta sai viga ja läks traumapunkti.

Õnnetust ei näinud keegi pealt, töötaja ei teavitanud tööandjat õnnetusest. Tööandja sai õnnetusest teada alles siis, kui arstilt saabus teatis raske tööõnnetuse kohta. Uurimisel selgus, et tegemist oli renditöötajaga. 

Õnnetuse põhjuseks oli, et töötajat ei olnud enne tööleasumist ohutuse kohta juhendatud. Töötaja rentija ja rendileandja ei teinud koostööd töötaja ohutuse tagamisel. Juriidilisest aspektist peavad renditöötajate kasutamisel nii rendileandja kui ka rendilevõtja olema huvitatud töötaja ohutusalasest juhendamisest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. May 2016, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing