Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Must statistika: surmaga lõppenud tööõnnetused

Küünlad tööõnnetuse ohvritele.Foto: Tairo Lutter / Õhtuleht

Eelmine aasta oli must – tööõnnetuste hulk tõusis rekordtasemeni ning hüppeliselt kasvas ka surmaga lõppenud õnnetuste arv.

Mullu teatasid firmad 5081 tööõnnetusest. Aastaga kasvas see 282 juhtumi võrra ning tõusu oli näha kõikides raskusastmetes. Valdavalt lisandus kergeid juhtumeid, kuid rohkem oli ka raskeid õnnetusi. Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv oli viimase kümnendi suurim.

Kõige traagilisema lõpu said tööõnnetused mullu 26 juhul. See on viimase kümnendi kõrgeim näitaja.

„Loodame, et eelmine aasta oli erandlik ning selle aasta näitajad tulevad oluliselt paremad,“ ütles tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel.

Eelmisel aastal paistsid raskete tööõnnetustega tema sõnul silma elektritöödega tegelevad ettevõtted ning seetõttu on inspektsioon tänavu selles sektoris järelevalvet suurendanud.

Mitu kurva lõpuga elektritöödel toimunud õnnetust leidis aset küll Eesti firmades, ent riigist väljas. Näiteks juhtus novembris Rootsis õnnetus Leonhard Weiss Energy kahe töötajaga, kes jäid sealse Tyforsi alajaama juures pinge alla ning hukkusid.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste loetelust leiab näiteks ka eelmisel suvel meedias laia kajastust leidnud juhtum, kus Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel leiti Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Õhtul leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning pool tundi hiljem ka teise politsei- ja piirivalveameti töötaja surnukeha.

Välditav kaotus

Mitme ehitusobjektil juhtunud õnnetuse puhul oleks kõige kurvem lõpp tegelikult olnud välditav. „Turvarakmed olid kinnitamata,“ resümeerib ühe juhtumi kokkuvõte kuivalt. „Turvaköis oli kinnitamata,“ on võtmelause teises.

Tööinspektsiooni pressiesindaja kinnitas, et peale järelevalve üritabki amet panustada sellesse, et Eestis leviks ohutult töötamise kultuur. „Kui tööandjad ja töötajad ei teadvusta ohutult ja tervist säästvalt töötamise eeliseid, ei anna ka põhjalikuim järelevalve häid tulemusi,“ ütles Abel.

Tööõnnetuste esimene põhjus on puudulik juhendamine ja väljaõpe, nentis tööinspektsiooni pressiesindaja. Väga suur roll õnnetuste ärahoidmisel on aga ka teavitusel ja haridusel. „Hästi oluline on, et tööturule sisenevad noored oleksid teadlikud, kuidas töötada ohutult,“ ütles Abel. Suur osa õnnetusi juhtub esimese aasta jooksul just uute töötajatega või nendega, kes uuele töökohale asunud.

Õnnetusjuhtum tuletas kõigile valusalt meelde, et ka igapäevasel erioskuseid nõudval tööl on riskid, mida töötaja peab oskama ise hinnata.

Uuno Lausing,

Tartu Milli juhataja

Tartu Milli valus meeldetuletus

Töötajatega suhtlemise ja neile tööohutuse selgitamise tähtsust rõhutab ka Tartu Mill ASi juhataja Uuno Lausing. Tuntud tööstusfirmas juhtus mullu augustis traagiline õnnetus – kaks töötajat jäid viljapunkris mahutit puhastades vilja alla.

“Tööõnnetuse ametlik uurimine näitas, et ettevõttel õnnetusjuhtumis süüd ei olnud ning traagiline õnnetus juhtus töötaja hooletuse tõttu,“ rääkis Lausing.

„Kuigi Tartu Mill on jälginud tööohutusnõudeid ning koolitanud töötajaid, tuletas möödunud aasta õnnetusjuhtum kõigile valusalt meelde, et ka igapäevasel erioskuseid nõudval tööl on riskid, mida töötaja peab oskama ise hinnata – ka siis, kui tehniliselt on võimalikud ohutusnõuded tagatud. Oluline on ohutusnõuete täitmist järjepidevalt meelde tuletada,“ tõdes Tartu Milli juhataja.

Pärast traagilise lõpuga õnnetust tegi firma läbi uue põhjaliku riskianalüüsi, vaatas üle tööohutuse süsteemi ning juhendas kõiki ettevõtte töötajaid, et tagada nende ohutust tööülesannete täitmisel.

„Protseduuriliste tegevuste kõrval peab Tartu Mill äärmiselt oluliseks inimlikku lähenemist nii töötajate kui ka endiste kolleegide lähedastega, et luua sellega alus, millelt saavad edasi liikuda nii ettevõte kui ka kõik seotud inimesed,“ ütles Lausing.

Tööinspektsioon pakub tööandjatele võimalust kutsuda oma ettevõttesse konsultant, kes annab nõu, kuidas luua ohutut töökeskkonda. Ettevõttes vaatab konsultant koos tööandja esindajaga üle töökohad ja dokumendid ning annab soovitusi, kuidas muuta töötamist ohutumaks ja tervist hoidvamaks. Konsultandid on valmis tulema ettevõttesse kõikjal üle Eesti ning konsulteerimine on tööandjale täiesti tasuta. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri aadressile [email protected]