Pilk peale: juulis jõustuvad olulisemad õigusaktid

Kui ettevõtja on võtnud tööle osalise või puuduva töövõimega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu kuumääralt, siis ei pea tööandja alates 1. juulist esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühest taotlusest osalise või puuduva töövõimega isiku eest sotsiaalmaksu maksmiseks. Puuduv töövõime tähendab, et inimene pole kohustatud tööturul osalema, aga ta võib seda teha. Inimese soovil osutatakse talle kõiki vajalikke tööturuteenuseid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul on tegu positiivse muudatusega, mis vähendab ettevõtete halduskoormust. "Me ei näe, et selle muudatusega kaasneks teatud riske," vastas Udras küsimusele, et ega bürokraatia vähendamisega võiks kaasneda ekspluateeritavaid seadusauke.

Sotsiaalmaksuseaduse tervikteksti leiad siit. Muudatused leiad siit.

 

1. juulil jõustuvad ka mitmed muudatused käibemaksuseaduses. Ühe uuendusena korrigeeritakse reegleid, mis puudutavad teenuse piiriülesel pikaajalisel osutamisel käibe tekkimise või teenuse saamise aega juhul, kui teenuse eest tasumist ei toimu. Varem loeti käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgneva kalendriaasta lõpus. Uue regulatsiooni kohaselt loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks iga kalendriaasta lõpus. See tähendab, et juhul kui teenuse osutamine algab aasta keskel, siis esimene periood, mil käive loetakse tekkinuks või teenus saaduks, lõpeb teenuse osutamise alguse aasta 31. detsembril.

Kui varem hinnati kauba impordilt käibemaksu deklareerimisel maksukohustuslase vastavust tingimustele tollideklaratsiooni esitamise ajal, siis alates 1. juulist hinnatakse seda kirjaliku teavituse esitamise ajal maksuhaldurile. Ühtlasi kehtestatakse maksuhaldurile tingimustele vastavuse kohta tagasiside andmiseks tähtaeg 30 päeva. Udrase sõnul on selle muudatus eesmärk suurendada õigusselgust, mille abil määratakse selgemad ajalised piirid maksukohuslasele selleks, kas ja kuidas ta tingimustele vastab.

Lisaks täpsustatakse muudatustega põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu korrigeerimise tingimusi. Täpsustused hõlmavad endas seda, et kui põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse põhivara ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist põhivara võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksustatava käibe tarbeks kasutamisena. Kui põhivara võõrandamisel on selle maksustatav väärtus alla poole vara soetusmaksumusest, siis sisendkäibemaksu korrigeerimisel ajavahemikku põhivara võõrandamisele järgnevast kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni arvesse ei võeta. Kui kinnisasja maksuvabal võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse kinnisasja ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist kinnisasja võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksuvaba käibe tarbeks kasutamisena. Udrase sõnade puudutab see muudatus pigem erijuhtumeid. "Üldjuhul toimub pikaajalise teenuse osutamisel teenuse eest tasumine jooksvalt," selgitas Udras.

Kokkuvõtteks on Udrase sõnul käibemaksuseaduse muudatused aga tehnilist ja täpsustavat laadi ning olulisi sisulisi muutusi kaasa ei too.

Ühtlasi võimaldatakse edaspidi lisaks tollile ka Politsei- ja Piirivalveametil teostada füüsilise isiku poolt väljaviidava kauba kontrolli. võimaldatakse edaspidi lisaks tollile ka politsei- ja piirivalveametil kontrollida füüsilise isiku poolt väljaviidavat kaupa.

Tervikteksti leiad siit. Muudatused leiad siit. 

 

Juuli esimesel päeval jõustub töövõimetoetuse seadus, mis on üks osa töövõimereformist. Selle seaduse eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja töölesaamist ning tagada neile sissetulek. Selle seadusega tehakse ka muudatusi rohkem kui 40 teises seaduses, mh tulumaksuseaduses, sotsiaalmaksuseaduses ning muudetakse TSD lisasid 1 ja 2.

Töövõimetoetuse seaduse leiad siit.