Kuidas aktsiate ostueesõigust nullida. BLRT näide

17. juuni 2016, 08:00
Novembris 2011 toimus BLRT aktsionäride erakorraline koosolek, kus konflikti lahendamise asemel näidati ekraanil esitlust BLRTst. Aktsionäride küsimused jäid vastuseta.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160617/NEWS/160619764/AR/0/BLRT.jpg
Ainult tellijale

Täna peab aktsionäride üldkoosolekut Eesti suurim tööstusettevõte BLRT Grupp, kelle omanike omavaheline vaenamine on andnud advokaatidele ja kohtutele tööd ligi kolmekümnes kohtuasjas.

Mõlemad tülipooled on väikeaktsionäridelt aktsiate kokkuostmiseks kasutanud juriidilisi trikke, mille eesmärk võib olla teise poole ostueesõiguse kasutamise välistamine.

Oli 2010. aasta juuni lõpp, kui väärika ajalooga tööstuskontsern BLRT Grupp pidas oma iga-aastast aktsionäride üldkoosolekut. Ettevõtte juhile ja suuromanikule Fjodor Bermanile ootamatult tegi suuruselt teine aktsionär Valeri Kovalenko ettepaneku maksta dividendiks sada miljonit krooni (6,3 miljonit eurot). Ettepanekut toetas ka suuruselt kolmas aktsionär Mihhail Gnidin.

Kui varasematel aastatel oli dividendijutuga aeg-ajalt välja tulnud mõni väikeaktsionär, siis Kovalenko-Gnidini käik oli jäika dividendi mittemaksmise poliitikat ajanud Bermanile löök allapoole vööd. Ja veel kellelt – lähimatelt kaasvõitlejatelt!

Sealt alates ongi kahe poole vahelt must kass läbi jooksnud. Õige varsti pärast üldkoosolekut kutsuti Kovalenko BLRT Grupi juhatusest tagasi. Pealtnägijate sõnul toimus enne Kovalenko ja Bermani vahel kontoris kõva sõnavahetus. Probleemiks ikka ettevõtte dividendipoliitika.

Aktsiate kokkuost

Mõlemad pooled püüdsid üksteise võidu väikeomanikelt aktsiaid kokku ostes saavutada ettevõttes enamusosalust. Stardipositsioon oli Bermani leeril parem. Nimelt oli Fjodor Bermanil 2010. aasta suvel koos venna Igor Bermani, poeg Mark Bermani ning suuruselt neljanda aktsionäri Valeri Karkatšoviga kokku 47,1 protsenti aktsionäride häältest. Kovalenkol ja Gnidinil oli kahe peale 33,9 protsenti häältest, kuid nad olid täis tahtmist ettevõtte juhtimine üle võtta.

„On äärmiselt ebameeldiv ja kahetsusväärne, et inimesed, kellega oled üle 20 aasta koos töötanud, peavad kulissidetaguseid läbirääkimisi ettevõtte ülevõtmiseks. Dividenditeema on lihtsalt kattevari,“ sõnas Berman 2010. aasta augustis Äripäevale. Valeri Kovalenko ütles aga toona, et vaidlust aktsionäride vahel pole ja kõik on korras.

Tegelikkuses on kõik järgnevad aastad olnud kohtuvaidlusi täis. Arvatavasti pole palju neid, kes jõuaks veel jälgida ja aru saada, kes mille pärast vastaspoolt hageb ja mis seisus vaidlused on.

Küll on kokku loetud, et BLRT Grupi aktsionäridevaheliste kohtuasjade koguarv on praeguseks jõudnud juba mitmekümne piirimaile. Kohtuasjadest tulevad iseloomulikult välja skeemid, mida üks või teine pool on kasutanud väikeaktsionäridelt aktsiate soetamisel.

Kavalad skeemid

Esimesena tõi skeemitamise teema avalikkuse ette Berman, kirjeldades 2010. aasta augustis Äripäevas vastaspoole tegutsemist: „Pärast aktsionäride koosolekut sai teatavaks, et kasutades juriidilisi skeeme, on BLRT aktsionäriks saanud ettevõte Reve Parisien OÜ, mis alates 2. juunist on ostnud kokku BLRT aktsiaid. Eeldan, et sellist piraatlusega sarnanevat pahatahtlikku ülevõtmist koordineerib läbi Reve Parisieni Kovalenko väimees Aleksandr Zaporoztsev.

Järgmise aasta kevadel lisas Berman: „See oli väga ebameeldiv, kui minuga ei räägitud ja kui inimesed (suuruselt teine ja kolmas aktsionär Valeri Kovalenko ning Mihhail Gnidin – toim), kellega koos kunagi alustasime, hakkasid minu selja taga kolm kuud enne aktsionäride üldkoosolekut aktsiaid kokku ostma. Kokku ostsid nad kuuelt endiselt tehase töötajalt 47 aktsiat.“

Nende sõnade pärast käidi hiljem kohut ning kuna Berman ei suutnud lõpuks neid faktiväiteid tõestada, pidi ta enda kulul avaldama valeandmeid ümberlükkava avalduse.

Kovalenko ja Gnidin märkisid selles 2011. aasta augustis Bermani vastu esitatud hagis, et ärimehe selja taga ja varjatud tegutsemise kohta esitatud väited on iga ärimehe au ja väärikust teotavad ning isiku seostamine variisiku kasutamise ja selle kaudu tegutsemisega rikub isiku au ja head nime.

Huvitav pööre

Kuid praeguseks ühest teisest veel pooleli olevast kohtuasjast välja tulnud faktide põhjal saab vähemalt Kovalenko edasise tegevuse iseloomustamiseks kasutada ütlust – „käituge minu sõnade, mitte tegude järgi“.

Tuleb välja, et juba 2011. aasta maikuus sõlmisid Kovalenko ja Gnidin kolme BLRT väikeaktsionäriga aktsiate ostu-müügilepingu. Seejärel omandas Maria Mägi Advokaadibüroo Kovalenko huvides osaühingu NSC Investment, mille osakapitali suurendati kolmele väikeaktsionärile kuuluvate BLRT aktsiatega.

Samuti leppisid Kovalenko ja advokaadibüroo kliendilepingus kokku, et Kovalenko annab lepingu täitmiseks korraldusi ja nõusolekuid kas isiklikult või ühe teise büroo advokaadi Sander Kärsoni kaudu. Meenutame, et seesama Kärson oli Bermani kaotatud valeandmete kohtuasjas läbi käinud juba 2010. aastal kui BLRT aktsiaid soetanud OÜ Reve Parisien juhatuse liige.

Kovalenko firma SCT Projekt OÜ arvelt maksti BLRT väikeaktsionäridele Aleksander Baranovskile, Fedor Gontcharenkole ja Vilgelmina Kostjukile kokku 238 000 eurot. Väikeaktsionärid tegid aga aktsiatega mitterahalised sissemaksed NSC Investments osakapitali, mille osade suurused olid seejärel järgnevad: advokaadibüroo osa 2500 eurot, Kostjukil 3 eurot, Gontscharenkol 2 eurot ning Baranovskil 1 euro. Seega ametlikult ei olnud Kovalenkol ettevõttes osalust ning avalikkuse jaoks polnud ta sellega ka kuidagi seotud.

Siseneb uus huviline

NSC Investmentsi omanikuks sai 2011. aasta augustis hoopis OÜ Bravestholm, kinnisvaraarendaja Brave Capital üks omanikest. Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk rääkis toona, et tegemist on hea potentsiaali ja pika horisondiga investeeringuga. Brave Capital avaldas 2014. aasta suvel ka kuulutuse, et ostab kokku laevanduskontserni BLRT aktsiaid või ettevõtteid, mis neid aktsiaid omavad.

BLRT Grupp ning Igor ja Jelena Bermanile kuuluv OÜ Algaves pöördusid kohtusse, nõudes aktsiatega mitterahalise sissemakse tegemise tehingute näilikkuse ja aktsiate võõrandamise ostueesõiguse tuvastamist.

Praeguseks ringkonnakohtusse jõudnud vaidluses esitasid aga kostjad tõendid, et aktsiatega seotud tehingute osaliste tegelik tahe ja eesmärk oli võõrandada need Kovalenkole ning seetõttu ei saa hagejatel tekkida ostueesõigust. Maakohus tuvastas, et mitterahalise sissemaksega tehingud olid küll näilikud, kuid ostueesõigust hagejatel ei ole.

Berman: lisakoormus BLRT töötajatele 

Küsimused Fjodor Bermanile. 

Kuidas te iseloomustate NSC Investmentsi ümber toimunud info valguses Kovalenko ja Gnidini hagi teie vastu, mille tulemusel pidite esitama valeandmeid ümberlükkava avalduse? Kas olete endiselt veendunud, et OÜ Reve Parisien taga olid tegelikult varjatult Kovalenko ja Gnidin?

Hiljutise informatsiooni kohaselt on NSC Investmentsi ja Reve Parisieni tehingutes BLRT Grupi aktsiate ostmiseks figureerinud üks ja sama advokaat – Sander Kärson.  Kärson oli ainus, kes on Reve Parisieni nimel BLRT Grupis käinud. Peale tema ei ole keegi Reve Parisieni nimel BLRT Gruppi ilmunud, iseäranis pärast seda, kui NSC Investments sai BLRT Grupi aktsionäriks.

Miks Kovalenko teie arvates peitis aktsiate ostmise NSC Investments skeemi taha?

Kui Kovalenko tõesti kasutas NSC Investmentsi variisikuna BLRT aktsiate kokkuostmiseks, võis ta ennast selle skeemi taha peita näiteks selleks, et eksitada avalikkust, nagu oleks NSC Investments sõltumatu suur välisinvestor, kes pooldab aktsionäride Kovalenko ja Gnidini nõudmisi BLRT Grupi  juhtkonna vastu. Samas on Kovalenko ise ühes varasemas kohtuasjas avaldanud, et väited, nagu oleks ta BLRT aktsiaid variisikute abil kokku ostnud, on valed ja teotavad tema au, sest tema enda arvates on variisikute abil aktsiate kokkuostmise näol  tegu (tsiteerin) „ahnuse motiivil mõjuvõimu saavutamise eesmärgil tegutsemisega“ ning sellised kokkuostjad „ei ole usaldusväärsed äripartnerid“.

BLRT aktsionäride vaheliste kohtuasjade koguarv küünib juba ligi kolmekümne piirimaile. Avalikkusel pole vist juba ammu enam arusaadav, kes mille pärast kedagi hageb või missugune asi kohtus pooleli on. Kas te ise jõuate järge pidada, kui palju kohtuvaidlusi on aktsionäride vahel olnud ja on veel pooleli ning kuidas need mõjutavad BLRT igapäevast tööd?

 

Tõepoolest, suur kohtuasjade arv, lisaks enam kui 1200 avaldust, taotlust ja küsimust on BLRT Grupi töötajatele ja juhatusele lisakoormus. Kõike seda tehakse ühel eesmärgil – sundida dividende välja maksma, arvestamata tänast majandusolukorda ja ettevõtte arengustrateegiat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    17. June 2016, 08:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing