Prantsusmaa tahab Hiina tähelepanu

Selgub, et prantslased on väga huvitatud sellest, et hiinlastega tihedalt koostööd teha. Kuigi omavaheliste suhete arendamine on olnud mõnevõrra aeglasem võrreldes näiteks Suurbritannia ja Saksamaa ponnistustega, on viimasel ajal Hiina huvi prantsuse luksuskaupade, alkoholi ja kosmeetikatoodete vastu kasvanud, kirjutab CNBC. Prantsuse valitsuse jaoks on muutunud suhete arendamine Hiinaga oluliseks ülesandeks, eeskätt püüelda suuremate vastastikuste investeeringute poole.

Kuigi väljaspool Euroopa Liitu on Prantsusmaa suurim kaubanduspartner just Hiina, pole tegu väga suuremahulise partnerlusega. Sellest hoolimata leiavad analüütikud, et vähemasti 2030. aastaks peaks Hiina olema Prantsusmaa jaoks suuruselt kolmas ekspordipartner.

HSBC on kirjutanud ühes oma raportis Prantsusmaa kohta, et kuigi võrreldes teiste eurotsooni maadega on Prantsusmaa olnud pigem veidi hädas oma kaubanduse laiendamisega arenevatele turgudele, on see tulevikus ilmselt muutumas.

Prantsuse valitsus on teinud korduvalt ponnistusi, et nõeluda kinni senine kaubandusauk Prantsusmaa ja Hiina vahel, mis on praegu prantslaste poolt vaadates defitsiidis. Hiina peaminister Li Keqiang on öelnud, et selline olukord pole teadlik.  

Just möödunud aasta oli Euroopale Hiina investeeringute poolest soodus. Üpris hea osa sai sellest ka Prantsusmaa, kuhu Hiina investeeris möödunud aastal 3,6 miljardit dollarit. Ühtlasi on seda võrreldes 2014. aastaga pea kaks korda rohkem. Enim hiinlaste raha läks möödunud aastal Itaaliasse.

“Euroopa riikide omavaheline võistlus Hiina kapitali pärast on suurenenud, mis iseenesest nõrgestab Euroopa positsiooni Hiinaga strateegiliste küsimuste arutamisel,” kirjutas Mercator Institute for China Studies tänavu veebruaris avaldatud raportis.

Üks eelmise aasta suuremaid tehinguid Hiina-Prantsusmaa majandussuhetes oli näiteks hotelliketi Groupe de Louvre müük 1,3 miljardi euro eest Shanghai Jin Jiang International Hotels Developmentile. Tõsi, see tehing oli üsna väike võrreldes sellega, et eelmisel aastal müüdi hiinlastele maha Itaalia rehviäri Pirelli. Tehingu hin oli 7 miljardit eurot.

Euroopa riikide investeeringud Hiinasse kipuvad aga olema üsna isemoodi küsimus. Hiina on teada-tuntud selle poolest, et välismaistel ettevõtetel takistatakse Hiinas tegutsemist ja sinna saamist.

Möödunud aastal tuli Hiinasse 117 miljardi dollari väärtuses välisinvesteeringuid. Sellest 1,22 miljardit tuli Prantsusmaalt, mis on üpris sama tase võrreldes Saksamaa ja Suurbritannia omaga.  

Mercatori andmeil on Euroopa firmade investeeringud Hiinasse kasvanud viimasel ajal väga aeglaselt või sootuks stagneerunud. “See tähendab, et tulevikus on oodata mõlemapoolsete investeeringute erinevuste suurenemist,” märgitakse raportis.

Euroopasse ei voola üksnes Hiina raha, vaid ka Hiina rahvas. Selgub, et hiinlased moodustavad Prantsusmaa ülikoolides suurima grupi välistudengeid. Siiski pole Prantsusmaa populaarseim sihtpaik Hiina tudengitele, nende esimene eelistus tarkust koguda on hoopis USA ülikoolides.  

Mandariini keelt saab Prantsusmaal õppida väga paljudes kohtades ning praeguse seisuga õpib seda rohkem kui 100 000 Prantsusmaal keskkoolis käivatest noortest. Tõsi, võrreldes Euroopa suuremate keeltega on mandariini õppijate hulk Prantsusmaal esialgu veel päris pisike.