Kaubandusvolinik: poliitik ei või valimiste ajaks peitu minna

12. september 2016, 07:30
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160912/NEWS/160919991/AR/0/Euroopa-Komisjon-Cecilia-Malmström.jpg

Üks või kaks riiki ei saa peatada Euroopa Liidu ja USA vahel käimas olevaid vabakaubanduskõnelusi, ütles läinud nädalal Eestit väisanud kaubandusvolinik Cecilia Malmström.

Mandaat kõneluste pidamiseks on Euroopa Komisjonil 28 liikmesriigilt, oktoobris toimub järgmine voor. Et kõnelused liiva ei jookseks ja et laiemalt globaliseerumise protsess tagasikäigule ei keeraks, on poliitikutelt vaja rohkem tähelepanu globaliseerumise negatiivsetele tagajärgedele, et n-ö kaotajaid järele aidata. Ning julgust seista vabakaubanduse eest, mis aitab luua majanduskasvu ja miljoneid töökohti, selle asemel, et valimiste ajaks peitu minna, rääkis Malmström reedel intervjuus Äripäevale.

Mis seisus on USA ja ELi vabakaubandusleppe (TTIP) kõnelused? Saksamaa väidab, et need on de facto läbi kukkunud, Prantsusmaa tahab kõnelusi peatada.

Paljud riigid on välja astunud ka lepingu kaitseks, pilt on kirjum. Läbirääkimised jätkuvad, juulis oli 14. voor, enne jõule on meil veel kaks läbirääkimiste vooru. Asjad liiguvad edasi.

Kas üks riik, kaks riiki Euroopa Liidus, saavad kõnelusi peatada?

Läbirääkimiste mandaadi on Euroopa Komisjonile andnud 28 liikmesriiki ühehäälselt. Kui see peaks muutuma, on sõna öelda 28 liikmesriigil. Kuni seda pole juhtunud, ei saa üks liikmesriik kõnelusi peatada.

Mis alust on TTIP suhtes optimismiks – Euroopas on tugevnenud vastuseis ja USA presidendikampaanias ei võitle vabakaubanduse eest ei Hillary Clinton ega Donald Trump.

Ka mujal maailmas näeme vabakaubanduse ja globaliseerumise vastast ja protektsionistlikku kurssi. See teeb murelikuks. Mis tähendab, et need, kes usuvad avatud ühiskonda, avatud piiridesse ja vabakaubandusse, peavad neid seiskohti paremini kaitsma. TTIPi elluviimise poolt on tugevad argumendid. Kui me ei jõua valmis president Barack Obama valitsuse ajal, jätkame järgmise presidendi ajal. See, et me veel finišis ei ole, ei tähenda, et me oleksime läbi kukkunud.

Miks poliitikud kapituleeruvad?

Mina ei ole kapituleerunud. Kulutan iga ärkvel oldud hetke vabakaubanduse edendamiseks.

Mis suudaks globaliseerumise vastast trendi pöörata?

Paljud inimesed tunnevad end ülemaailmse kriisi järel ebakindlalt, et nad on globaliseerumisest kõrvale jäänud. Nad on kaotanud töökoha, kodu. Kõike seda tuleb võtta väga tõsiselt. Majandus on vaja uuesti kasvama saada, et inimestel oleks taas tulevikuusku, tuleb võidelda tööpuudusega ja kasutada kõiki hoobasid, et võimalikult vähem oleks üleilmastumisest kaotajaid.

Sellele osutati äsja ka G20 riikide kohtumisel.

Vajame sotsiaalkindlustussüsteeme, võimalusi ümberõppeks, mis aitavad muutustega kohaneda. Et haaraksime kinni uutest võimalustest, et inimestel oleksid olemas vajalikud kvalifikatsioonid uutel töökohtadel töötamiseks. Tuleb vaadata ka seda, kas saame Euroopa fonde– struktuurifonde, globaliseerumise fondi – intelligentsemalt kasutada. Palju tööd tuleb teha, kuid suur osa sellest tuleb teha riigi tasandil.

Peame suutma kaubanduse kasu paremini näidata. Selgitades, kaasates rohkem väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, et nad tõesti neist lepingutest kasu saaksid. Nad tuleb kaasata ka debatti, selgitama seoseid uute turgude, investeeringute ja töökohtade vahel. Kaubanduslepingud peavad olema võimalikult avalikud ja kaitsma meie väärtusi: arengu jätkusuutlikkust, töötajate kaitset, inimõigusi. Vabakaubanduslepingud ei või neid väärtusi õõnestada.

Inimesed tajuvad seda nullsumma mänguna – nemad võidavad, meie kaotame.

See ei ole nii. Jah, TTIP üle käib debatt. Mõned inimesed on mures, teised protestivad. Euroopas tervikuna on lepingule aga suur toetus – enam kui 20 riigis üle 50%. Eestis on toetus väga tugev.

Saksamaal 17%.

Saksamaa on üks 28 riigist. Ja mis seisus oleks Saksamaa ise ilma võimaluseta eksportida?

Kas mõne kõige vastuolulisema punkti võiks leppest välja jätta – näiteks rahvusvahelised kohtud?

Oleme reforminud 1959. aastast pärinenud investeeringute kaitse süsteemi kaasaegseks kohtusüsteemiks, mis piirid väga täpselt defineerib ja suurendab läbipaistvust. Teeme koostööd partneritega kogu maailmas, et sellest saaks globaalne kohus juba olemasoleva erineva 3500 kokkuleppe asemele.

Mõni vaatleja – näiteks ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau soovitab oodata ja lasta poliitilisel kliimal jahtuda, et lepinguga edasi „rammides“ mitte veelgi enam liberaalsele korrale kahju teha.

Kuskil on alati valimised. Tuleb käituda nagu liider. Liikmesriigid on komisjonile andnud ühehäälselt mandaadi ning arvukatel juhtudel kinnitanud, et see kaubandusleping on oluline Euroopale ja meie liitlastele. Ning oluline koostöö jaoks nii tähtsa liitlasega nagu USA globaliseerumise protsessi vormimisel ja globaalsete reeglite kehtestamisel. Samuti kahepoolse kaubavahetuse elavdamiseks. Tuleb võtta vastutus ja neid seisukohti kaitsta ja selgitada, kuulata inimeste muresid ja nendega tegeleda. Valimiste ajaks ei saa poliitikud peitu minna. Nii ei saaks siin maailmas midagi tehtud.

Kui TTIP läbi kukub, kes sellest võidab?

Need meie ümber, kes tahavad näha sidemete nõrgenemist Euroopa Liidu ja USA vahel. Meil on olulised naabrid, kes tahaksid hea meelega näha nende kõneluste nurjumist. Võidaksid need, kes arvavad, et tulevik tähendab suletud piire, vähem kaubandust, vähem koostööd.

Kas Apple’i vastu esitatud Euroopa Komisjoni maksunõue varjutab vabakaubanduskõnelusi?

Ei, see diskussioon toimub paralleelselt, kuid ei ole mõjutanud TTIP kõnelusi.  

Kuidas võib TTIPd mõjutada väljavaade, et juba kokku lepitud ELi ja Kanada vaheline vabakaubandusleping jääb ratifitseerimata?

Loodan, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament selle ratifitseerivad. See on väga hea kokkulepe ELi lähedase liitlasega. Kui seda aga ei ratifitseerita, oleks TTIPi kokkuleppimine veel raskem. Kogu maailm küsiks, et kui isegi Euroopa Liit ja Kanada – mis on väga euroopalik – ei suuda kokku leppida, kellega me siis veel seda suudame. See õõnestaks äärmiselt tõsiselt väljavaateid tulevikus mingisuguseidki kaubanduskokkuleppeid sõlmida. Ja kaalul on miljonid ja miljonid ja miljonid töökohad. Praegu on 31 miljonil inimesel töökoht tänu kaubavahetusele riikidega väljaspool Euroopa Liitu.

Brexit – kas brittidel on nüüd lihtsam omal käel asju ajada?

Seda peab neilt küsima. Meil on kahju, et nad lahkuvad. See teeb ELi vaesemaks poliitiliselt, majanduslikult, kultuuriliselt. Kuid EL on jätkuvalt maailmas suurim majandusvõim. Ning USA ja teised on huvitatud meiega lepingute sõlmimisest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2016, 07:19
Otsi:

Ava täpsem otsing