Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Heiti Hääl otsib Moskvas kliente: kaotame käibes 50 miljonit eurot

15. september 2016, 16:00
Kütuseärimees Heiti Hääl otsib uusi kliente, kes suudaks osaliselt käibe kahanemist leevendada.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160915/NEWS/160919846/AR/0/Heiti-Hääl.jpg

Kaks päeva pärast seda, kui Venemaa ütles välja, et lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Baltimaade, sõitis Alexela Groupi omanik Heiti Hääl Moskvasse otsima uusi kliente. Häälega on kaasas ka Alexela Oili juht Ain Kuusik.

16. septembril kell 20.41 on parandatud tsitaat, mille kirjapanekul Äripäev eksis. Õige tsitaat on "Mu väike pähkliaju ei võimalda nendest keerulistest asjadest nähtavasti aru saada."

Kõrvu on jäänud, et olete öelnud, et kui Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi mingi aja pärast, siis see teid ei mõjuta.

Eesti suunal on ta selle sisuliselt lõpetanud, mistõttu nullist väiksemaks kaubamaht ei saa väga kergelt minna.

Kusagil sel teemal rääkimas käia pole ka ilmselt mõtet? Suhteid parandada.

Suhted ei ole ärilisel tasemel.

Puhtalt poliitika?

Jah, puhtalt poliitika. Aga sellega on nii, et igaühele võib sattuda naabrimees, kes ei ole just suurim sõber. Siis on võimalik valida kahe variandi vahel: kas loobid oma rämpsu üle aia tema aeda või ütled viisakalt tere. Muud ei olekski vaja, kui naabrile viisakalt tere öelda.

Ettevõtjad ja poliitikud vaatavad asja eri vaatepunktist.

Just.

Ettevõtjad on pigem ratsionaalsed ja praktilised.

Ettevõtja vaatab oma kasumiaruannet. Kas sinna viimase joone alla jääb punane või must number. Poliitik loeb valimistel hääli. Need asjad ei lähe alati kokku.

Mida plaanite edasi teha?

Leida alternatiivseid tegevusi. Jutt käib raudteest. Seda on keeruline muuta. Olen Moskvas ja tegelen sellega, et midagi teha. Tuleb rohkem vaeva näha, olla leidlik ja leida uusi variante, kuidas Eesti sadamatele ja terminalidele tööd leida.

Kes teiega Moskvas kaasas on? Kas ainult teie või keegi veel?

Mina üksipäini.

Kokkusattumus. Rääkisin Ain Kuusikuga (Alexela Oili juht), kes on ka Moskvas.

Ta istub praegu mu kõrval, aga täiesti teisel teemal kui transiit.

Mida te üritate praegu Moskvas teha?

Leida kliente, kellele võime huvitavad olla.

Kellega te kohtute?

See on ärisaladus. Täna on kolm kohtumist olnud ja kolm on veel ees.

Kui saate nende inimestega kokkuleppele, siis millise tulemuse see teie firmale annaks?

Meie majandustulemus on endiselt positiivne. Selle üle keegi ei nuta. Saame omadega hakkama, aga saaksime paremini hakkama. Ei saa vaadata, mis on ühe konkreetse terminalioperaatori tulemus. Peame vaatama, mida see Eesti majandusele tervikuna tähendab. Kui keskmiselt ühest transiitkauba tonnist, mis Eestit läbib – vahet ei ole, kas see on naftasaadus, väetis, konteinerid või mida iganes -, jääb ajalooliselt Eesti territooriumile maha umbes 15 eurot. See jaguneb Eesti raudtee, raudteevedaja, sadama ja siis mingi jupike ka terminalioperaatori vahel. Tänaseks oleme saavutanud, et raudteesektor on sellest välja lõigatud. Arvan, et sadamad ja terminalioperaatorid saavad endiselt hakkama.

Geograafiliselt ei ole meie asend muutunud. Oleme ikka Venemaa ja Lääne maailma vahel oma mereteel. Kasumlikkus langeb, aga ots otsaga tulevad terminalid ikka kokku.

Moskvas otsite praegu alternatiivi?

Jah. Ja on ainult üks alternatiiv. See on meri. On vaja leida kliente, kes on huvitatud Vene sadamatest
tooma merd pidi meie sadamatesse ja sealt edasi kuhugi suurde maailma.

Selleks peab ju neile pakkuma plusse, mida teised ei suuda lubada.

Õige. Jumala õige, aga millised on need plussid, ei saa ma kahjuks rääkida, muidu saavad teised ka kohe selle teada (Naerab).

Millal teada saab, kellega käed lööte?

See on protsess, mis võtab aega, aga enne aasta lõppu loodame kuhugi jõuda. Sellel aastal elame lepingutest, mis seni olid allkirjastatud. (Paus) Uuel aastal tuleb see portfell kahjuks laias laastus uuendada.

Kui palju kliente te kaotate?

Enamuse.

Umbes. Te ei pea väga täpne olema.

70% ikka kaob.

Rahaliselt on see kui suur kukkumine?

70%.

Aga kui rääkida konkreetsetest summadest.

Meie ettevõte kaotab aastas võib-olla 50 miljonit eurot käivet. Võib-olla natuke rohkem.

See on üüratu.

Muidugi. Eesti transiidisektor kokku kaotab sadu miljoneid eurosid. Lihtne rehkendus on selline: kui 2006. aastal, mis oli meie transiidi tippaeg kuni 2007 kevadeni, kui kuulus mälestusmärk Tõnismäelt surnuaeda sõitis ... Siis sõitis Eestist läbi umbes 50 miljonit tonni kaupa. Sama 15 euro loogika põhjal umbes 600 miljonit eurot jäi Eesti transiiti maha. See kõik on teenuse eksport. Siin pole toorainekulu. See on tohutult suur SKP.

Me ei ole ära müünud mitte mingit põlevkivi, metsa ega midagi. Teenuse eest jäi 600 miljonit eurot! See annab inimestele tööd ja leiba. Sellel aastal on transiidi kogukäive võib-olla 6 miljonit tonni. 600 miljonist eurost on saanud 90 miljonit eurot.

See on võib-olla üks osa hinnast, et oleme iseseisvad. Tegelikult on iseseisev vale sõna. See on poliitikute väljend. Mina nii ei väida. Et me ei taha pidada heanaaberlikke suhteid - selle hind on 500 miljonit eurot aastas.

Milles tuleks suhtlemisel Venemaaga järele anda?

Nendega tuleb rääkida. Oleme sanktsioonide kehtestamise esirinnas. Ma ei ütle, et kõik sanktsioonid on valed, aga kas nende esihõikaja peab olema just Eesti? Selles ei ole ma veendunud.

Ilmselt olete päris vihane selle kõige peale.

Ei, mis vihane. Ma olen lihtsalt ...

Pettunud?

Nördinud ja pettunud. Mhm. Sellepärast mina ei olegi poliitik. Mu väike pähkliaju ei võimalda nendest keerulistest asjadest nähtavasti aru saada.

(Ebatäpne tsitaat parandatud 16. septembril kell 20.41.)

Kui te ei leia Moskvast kliente, et rahakadu katta ...

Kogukadu kindlasti ei õnnestu katta.

Mis te siis teete?

Siis otsin neid Peterburist ja kust vaid võimalik. Ja kui ikka ei leia, siis tuleb paarisajale inimesele öelda, et on väga kurb. Meil oli väga tore, aga nüüd peate mujalt töö otsima. Tuleb öelda pankadele, et asjata usaldasite. Nii ongi. Ise ikka kuidagi hakkama saan. Küll ma kuskilt tööd leian.

Aga samas on firma, inimesed ...

Töötukassa on meil ju suure eelarveülejäägiga asutus. Kui riik peab sellist poliitikat, siis peab ta tagajärgedega arvestama.

Kas riigil õnnestuks praegu midagi teie arvates päästa?

Kõigepealt peab tekkima soov seda teha, aga see ju puudub.

Kas see, et Venemaa tegi transiidi osas otsuse, üldse sai üllatus olla?

Ei.

Või hakkasite liiga hilja alternatiivi otsima?

Ei-ei-ei-ei-ei. Seda otsitakse juba pikka aega. Väliselt oli ammu näha, mis toimub. See, et keegi Venemaal selle otse välja ütles .... Külm sõda on käinud oi jumal kui kaua. Transiit on vähenenud kogu aeg.

Peaaegu kümme aastat.

Jah, nüüd öeldi vaid välja, et lõpptulemus peab olema null.

Kas vahepeal olete kliente juurde saanud?

Muidugi. Oleme asendanud suure hulga raudteelt tuleva naftasaaduste kaubavoo merelt tulevaga. Protsess on jätkuv.

Mis ajaks 50 miljonit eurot kaob?

Enamik on juba kadunud. Selle aasta lõpuks on see realiseerunud kogumahus.

Võib öelda, et teil on tuli takus, et leida kliente.

See on vaja aasta lõpuks klaariks saada. Selleks ongi ettevõtetel juhid, et probleeme lahendada.

Unetud ööd on ka ees.

Ei tea. Ma olen juba nii paksu nahaga, et magada suudan. Kaks klaasi punast veini ja hea uni tuleb nagu nohin.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2016, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing