Kuidas toetab seadus välismaalase palkamist?

Äripäeva sel nädalal ilmunud lisaväljaanne Tööstus vaatas lähemalt, millised on olulisemad muudatused meie välismaalaste seaduses.

Lühiajaline viisa. Eestisse lühiajaliseks tööle asumiseks võib taotleda lisaks riiklikule viisale (D-viisa) ka lühiajalist Schengeni viisat (C-viisa).

Kiirkorras registreerimine. Õpetajate, õppejõudude, teadlaste ja tippspetsialistide lühiajalist töötamist on võimalik registreerida kiirkorras.

Vähem tõendamist. Elamisloa taotlemisel töötamiseks õpetaja, õppejõu või teadlasena ei pea enam esitama dokumente, mis tõendavad taotleja erialast ettevalmistust.

Erand Eestis õppinuile. Erandite hulka, kes võivad taotleda elamisluba töötamiseks ilma töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata, lisanduvad välismaalased, kes on omandanud Eestis kõrghariduse bakalaureuse, magistri- või doktoriõppes.

Kadus konkursi nõue. Kaotati üldnõue elamisloa töötamiseks taotlemisel, mille kohaselt tööandja pidi olema eelnevalt korraldanud avaliku konkursi sobiva töötaja leidmiseks.

Elamisluba politseist. Laiendati isikute ringi, kellel on võimalik erandina esitada elamisloa taotlus politsei- ja piirivalveameti teeninduses (üldjuhul tuleb elamisloa taotlus esitada Eesti välisesindusele).

 

Üleminkuperiood loa taotlemisel. Loodi 90päevane üleminekuperiood (v.a Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud, kelle jaoks on üleminekuperiood 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel.

Luba püsivaks elamiseks. Loodi uus tähtajalise elamisloa alus – elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Luba töötada mitmel kohal. Elamisloa töötamiseks saanud välismaalane võib töötada samaaegselt mitme tööandja juures tingimusel, et algse töötamiseks antud elamisloa tingimused on täidetud. Täiendavaid nõudeid töötukassa loa või palgakriteeriumi osas enam ei kohaldata.

Luba töökohale, mitte isikule. Elamisloa taotlemiseks vajalik töötukassa luba ei ole enam isikuline ja töötukassa võib ettevõttele anda loa ühe või mitme töökoha täitmiseks.

Ettevõtja võib ka töötada. Välismaalasel, kel on tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, ei ole enam Eestis töötamiseks piiranguid ega erisusi.

Luba töötada renditöötajana. Eestis lühiajaliselt viibival või tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel on võimalik töötada ka renditöötajana.

Lihtsam ankeet. Taotlusankeete muudeti oluliselt lühemaks ja lihtsamaks. Samuti vähendati taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu.

 

(jõustuvad valdavalt sel, osaliselt 2017. aastal)

Pikem lühiajalise töötamise aeg. Avardatakse lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas 9 kuule (teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisala kestuse jooksul).

Võimalus taotleda elamisluba. Kõikidel Eestis seaduslikult viibivatel välismaalastel võimaldatakse juba Eestis viibides taotleda pikaajalist viisat või elamisluba.

Keskmise palga nõue. Muudetakse välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel.

Uus tähtajaline elamisluba. Luuakse elamisloa töötamiseks alaliik “tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks” juhtivtöötajatele, spetsialistidele ja kõrgharidusega praktikantidele.

Idufirmadele erisused. Iduettevõtetele nähakse ette erisused viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel, tähtajalise elamisloa töötamiseks ning tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotlemisel.

Luba suurinvestorile. Võimaldatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmist suurinvestoritele ning lihtsustatakse suurinvestori pereliikmete Eestisse elama asumist.

IT-spetsialistid kvoodi alt välja. Sisserände piirarvu alt arvatakse välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad välismaalased ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.

Kaob püsiva kohaloleku nõue. Kaotatakse püsivalt Eestis elamise nõue ning tunnistatakse kehtetuks lühiajalise Eestist eemalviibimise registreerimise regulatsioon, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega.

Erisused doktorantidele. Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Lihtsam saada elamisluba perele. Kaotatakse abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise nõue, kui välismaalane soovib taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Võimaldatakse automaatset elamisloa ja elamisõiguse andmist Eestis sündinud või vahetult pärast sündi Eestisse elama asuvale alaealisele lapsele. Samuti vabastatakse alla 15aastased Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad välismaalased isikutunnistuse või elamisloakaardi omamise kohustusest.

Autor: Killu Vantsi, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik