Samm lihtsuse poole - peenest restoranist hubase atmosfääriga söögikohaks

Artikkel

- Uudised
- Hele-Maria Taimla
- 25. september 2016 kell 16:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Samm lihtsuse poole - peenest restoranist hubase atmosfääriga söögikohaks
Neid, kes söandavad avada Tallinnas suure keskaegses stiilis ukse aadressil Pikk 45, tervitab värskelt uuenduskuuri läbinud kaasaegne ja hubane söögikoht Bona.
Bona külalisel on valida kolme ruumi vahel, saab lugeda Äripäeva ajakirja Sisustaja septembri numbrist. Eestoas, kus keskajal käis põhiline kauplemine, on baar ja mugavad lauad kohvijoomiseks. Sisenejaid tervitab peent õukonnaelu kujutav seinamaal ning päevavalgust reflekteeriv peeglirida. Toolid tunduvad esmapilgul ootamatult laiad, kuid on niisamuti mugavad ja kord juba maha istununa sealt enam niipea tõusta ei tahakski.
Kes sammud baariletist mööda, järgmisesse ruumi seab, leiab eest suurema ja privaatsema saali ning pääsu terrassile. Kui eestoas meenutasid hoone väärikat ajalugu peamiselt ukse- ja aknaportaalid, on siin vaatamisväärsuseks 19. sajandi laemaalingud ja mitmed elemendid veel kaugemastki ajast. Ning restorani kolmas, veelgi privaatsem saal, asub terrassi külgmise seina taga.
Restoran on sopiline - kolmes ruumis või suisa terrassil on võimalik leida endale õdus koht einestamiseks. Foto: Tõnu Tunnel
Üllatusi, kuid mitte ülearu
“Me oleme siin puhtalt fanatismist. Elame ise siin kohal ja kartsime, et alla tuleb mingi ööklubi. Olime sunnitud tegema restorani,” meenutas Mart Tarum, kuidas temast ja abikaasa Ailest said 1990ndatel restoranipidajad. Toona lasid nad ruumid kujundada oma maitse järgi, kuid nüüd tundsid, et aeg on küps generatsioonivahetuseks ja andsid sõna noorematele. Uue kontseptsiooni loomisel võtsid nad appi oma 30ndates eluaastates lapsed, kes omakorda kaasasid noored sisekujundajad – restorani uut nägu aitasid välja töötada Tõnu Kalpus ja Kaarin Kokk.
“Restoraniäris peaks sisumuutus toimuma 6–10 aasta tagant, kontseptsiooni tuleb muuta. Rahvale tuleb pakkuda midagi uut. Vana kontseptsioon jäi siia liiga pikalt pidama,” tõdesid restoranipidajad. Sisekujundajate lähteülesanne oli niisiis luua uus interjöör, mis pakuks küll üllatusmomente, kuid mitte ülearu, et mitte peletada senist lojaalset klientuuri.
Kalasaba laudisega baarileti taha peideti nutikalt ära vajalikud masinad, et muidu tekkivat kirjusust vähendada. Foto: Tõnu Tunnel
Restoranipidajate sõnul oli eelmine lahendus klassikaliselt range ja vaoshoitud nagu a la carte köögile kohane. Uues lahenduses on rõhuasetus heal toidul, ent mitte enam nii peenes võtmes. Laualinu, hõbenõusid ja gurmeetoitu Bonas enam ei kohta. “Toidukoht hakkab köögist pihta. Kaotasime gurmee, valged linad ja hõbenõud, mis tavaklienti peletasid. Kui klient neid nägi, mõtles ta, et jube kallis ja keeras ukselt ringi. Gurmeekööke Tallinnas liiga palju pidada ei saa, linn on liiga väike,” selgitasid nad. Arengut lihtsuse suunal sümboliseerib seegi, et senise Bonaparte’i asemel kannab restoran nime Bona.
Mõtteid seinast seina
Ümberkujunduses võeti aega eksperimenteerimiseks. “Meil olid igasugu mõtted. Esimene projekt oli valmis ja pidime ehitama hakkama. Siis mõtlesime veel, et pole ikka päris see, mida tahame. Tõstsime projekti uuesti välja, vaatasime kriitiliselt üle, kutsusime arhitektid kohale ja ütlesime, et teeme asja ümber,” jutustasid tellijad.
Keskaegses majas on säilinud mõndagi väärtuslikku – väikse söögisaali laemaaling on pärit 1860ndatest.Foto: Tõnu Tunnel
Nõukogude ajal oli majas elektrigeneraatorite töökoda. Siis olid ukse- ja aknaportaalid kinni ja arhitektuuriliselt väärtuslikud leiud krohvi all peidus. Üks põnev detail restoranisaalis on kunagise omaniku, kaupmehe ja vististi ka raehärra vapp aastast 1637.
Teine oluline leid on 1860ndatest pärinev väikse saali laemaaling ning 1880ndatest pärinev suure saali oma. Välja tulid need alles restaureerimistööde käigus. “Kui restaureerima hakkasime, oli maalinguga laudis mööda maja laiali. Otsisime ja panime nagu puslet kokku, osa tuli juurde ka teha,” kirjeldas restoranipidaja Mart Tarum, kes on hoonet ise restaureerinud juba paar-kolm korda.
Restorani uus kontseptsioon ja sihtgrupp töötati välja koos sisekujundajatega. Ümberehitust laias laastus ei tehtud, sest tegu on siiski keskaegse hoonega, mis osaliselt muinsuskaitse all. Ehituslikust aspektist tehti kõige rohkem ringi vaid keldrikorrus, sest restorani sihtgrupi laienemisega tuli sinna tualette juurde ehitada. Üldises plaanis oli vaja aga olustikku rõõmsamaks ja elavamaks muuta. “Kest peab ümber vanaks jääma, aga sisu olgu paindlik ja muutuv,” sõnas Tõnu Kalpus.
Projekt oli aasta aega töös, kiireks läks asjaajamisega alles lõpus. “Lõpus olid intensiivsed kaks nädalat. Siis tulid juurde ka graafilised disainerid Hmm Creative Studiost. Nemad kujundasid eesruumi seinamaalingu, vaatasid uue kontseptsiooni üle ning tegelesid logo ja imagoloogiaga. Siis lendas justkui šampusekork pealt ära, kogu töö läks edasi,” meenutas Kalpus. Tööprotsessi edendas palju vastastikune usaldus. “Olen väga tänulik, et Aile ja Mart meid usaldasid. Just, et nad ütlesid, et teie olete disainerid, teie teate,” sõnas ta.
Seinamaalingus kasutatud värvid korduvad ka mujal sisekujunduses. Foto: Tõnu Tunnel
Pind peab müüma
Sisekujundajatel tuli välja tuua ajaloolise väärtusega detaile nagu laemaalingud ja mitte luua neile konkureerivaid elemente. Lisaks sellele tuli arvestada, et tegu on söögikohaga. Kaarin Kuke sõnul tuleb restorani kujundamisel silmas pidada, et pind müüks: võimalikult palju inimesi mahuks ära ning teenindajal oleks hea kiirelt ja vaikselt ringi joosta. Bona ümberkujundamisel mõeldi veel ka sünnipäeva- või pulmapidudele ning muudele koosviibimistele – mööblit saab kerge vaevaga ümber seada. Vastavalt kliendi soovile saab teha pika laua või buffet-laua.
Omaette prioriteediks oli toolide mugavus ja selle saavutamiseks testisid näidistoole restoranipidajad, sisekujundajad ja veel teisedki. “Tooliteema on väga läbimõeldud, me investeerisime päris palju nendesse toolidesse,” sõnas restoranipidaja, ent lisas, et üllatuslikult tulid toolid Itaaliast ühe kuu asemel kohale kolm kuud. “Keskajal toodi aknasillus meil ka kiiremini ära,” naeris ta.
Klientide tagasiside uuele kujundusele on seni olnud väga positiivne. “Kõigil on vau-moment, kas või Facebooki vahendusel. On öeldud, et kindlasti tulen vaatama, nii suur muutus,” sõnas Aile. Ehitajast abikaasa jaoks oli suurim kiitus aga ridade vahel: “Minu kui restauraatori jaoks oli tunnustus, kui üks ammune konkurent tuli siia oma üritust pidama, kui me värskelt lahti tegime. Nad igasse kohta ei tule, nad ikka vaatavad. Ja kohti on küll, vanalinn ongi ainult restorane-baare täis.”
Rohelusega kaunistatud terrassil on mõnus hetkeks aeg maha võtta.Foto: Tõnu Tunnel
Hetkel kuum