Haiglajuhtide kirev autopark

Artikkel

- Uudised
- Triin Tabur
- 11. oktoober 2016 kell 11:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiglajuhtide kirev autopark
Kui suurlinna haiglajuhtidel reeglina ametiautot ei ole, siis maapiirkondades on pilt kirju ning haiglajuhi töösõiduk on n-ö kogu haigla auto.
Ametiautode poliitika Eestis on väga erinev. Tallinna ja Tartu haiglajuhtidel ametiautosid ei ole. Töised tegemised jäävad piisavalt käe-jala juurde, et selleks piisab oma sõidukist või ühistranspordist.
Seevastu on ametiautodest suur abi väljaspool suuremaid linnu, sest tihti on haiglajuhi töösõiduk n-ö kogu haigla auto. Seda kinnitab Jõgeva haigla juhatuse esimees Peep Põdder, kel on kasutada ametiauto Chevrolet Orlando.
Autol läheb kuues tööaasta. “Tegemist on mahtuniversaaliga, kuhu mahub kuni seitse inimest,” ütleb Põdder. Ta lisab, et ei sõida autoga üksi, vaid tihti koos kolleegidega. “Oleme niiöelda metsatagune haigla ja kõik täiendkoolitused, koosolekud ja muud sündmused leiavad aset suurtes linnades,” põhjendab haiglajuht.
Auto läbisõit on 194 000 km, ostuhind 17 800 eurot. “On odav, aga mahukas, vaikse kulgemisega "vanainimeseauto",” iseloomustab Põdder ja lisab, et eriti meeldib hõbedane masin nende maja naistele.
Škoda Octavia on Narva ja Valga haigla juhi ametiauto. Škoda ühte teist mudelit kasutab Läänemaa haigla juht.Foto: EPA
Valga haigla juht Marek Seer kasutab töösõitudeks Škoda Octaviat, mis kuulub haiglale ja on soetatud lihthankega. "Hindamiskriteeriumides võeti arvesse soetus- kui ülalpidamiskulusid, ning autot kasutavad vajadusel ka teised töötajad oma tööülesannete täitmisel,” lisab Seer. Hanke võitnud firma tegi 23 664eurose pakkumuse, Seeri sõnul on tegemist standardse lisavarustusega autoga.
Järvamaa haigla nõukogu esindav Kalev Aun ütleb, et nende haiglal on viis aastat vana Honda CRV. “Auto liisiti Järvamaa haiglale ja juhatuse esimehel on võimalus seda kasutada,” kinnitab Aun.
Ka Läänemaa haigla juht Tõnis Siir ütleb, et haigla juhataja sõidab ametiautoga Škoda Superb, mida vajadusel kasutavad teised töötajad.
Viljandi haigla juhtkonna käsutuses on Volkswagen Passat aastast 2015, mida enamasti kasutab juhatuse esimees Priit Tampere.
Sama mudel on ametiautoks ka Ida-Viru Keskhaigla juhil Tarmo Bakleril, masin soetati mullu 25 000 euroga.
Põlva Haigla juhatuse esimehe Koit Jostovi päralt on Subaru Outback aastast 2015.
Kolm ametiautot kõigi käsutuses
Narva haigla kantseleist kinnitatakse, et haigla administratiiv- ja majandusosakonnal on töötajate teenindamiseks kolm masinat, mida kasutatakse sõidutamiseks haigla eri hoonete vahel, õppustele, konverentsidele, koduvisiitidele jne.
Juhatuse liikmel Olev Sillandil küll kindlat ametiautot ei ole, ent on võimalus kasutada sama autoparki, kus sõiduvalmis on Peugeot Partner (2013); Honda Accord (2011) ja Škoda Octavia (2013).
Ametiautode kalleim pärl on aga Pärnu haigla juhatuse esimehel Urmas Sulel, kes praegu kasutab ametiautona Jeep Grand Cherokeed.
Pärnu haiglas on lõppjärgus riigihange, mis suunab Sule uue sõiduki valiku üle 46 000 euro maksva Volkswagen Passat Alltracki juurde. Lisavarustuses elektriline kärukonks. “Tööülesannete tõttu tuleb haigla esindajatel väga palju aega veeta ratastel,” põhjendab haigla esindaja. “Sõita tuleb igal aastaajal, iga ilmaga ja väga sageli pimedas. Seetõttu tuleb sõidukite hankimisel arvestada turvalise ja ohutu sõidu tagamise vajadusega.”
Ametiautot ei ole nende haiglate juhatuste esimeestel:
ITK
LTKH
Tallinna Lastehaigla
PERH
TÜK
Rakvere haigla
Kuressaare haigla
Rapla haigla
Hiiumaa haigla

Nende haiglate juhatuse esimeestel on ametiauto:
Pärnu haigla – Jeep Grand Cherokee
Viljandi haigla – Volkswagen Passat
Järvamaa – Honda CRV
Põlva haigla– Subaru Outback
Jõgeva haigla – Chevrolet Orlando
IVKH – Volkswagen Passat
Valga haigla – Škoda Octavia
Läänemaa haigla – Škoda Superb
Narva haigla – kolm autot autopargis
Allikas: Meditsiiniuudised
Suurlinnad autota
Tallinna linnale kuuluvate haiglate nõukogu liige Merike Martinson ütleb, et nii kahe keskhaigla kui ka lastehaigla juhatuse liikmed ei oma ametiautot ega saa ka alates eelmisest aastast autokompensatsiooni. Ta on ka ise aastate eest lastehaiglat juhtinud ja lisab, et temal ameti ajal ametiautot polnud. “Haiglal oli üks autojuhiga sõiduauto, mis oli kogu maja käsutuses,” lisab Martinson.
Ametiautovaba on ka Tallinnas asuva piirkondliku haigla juhtkond. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikme ülemarst Andrus Remmelgase sõnul kasutavad regionaalhaigla juhid töisteks sõitudeks isiklikke sõiduvahendeid või ühistransporti. “Millist konkreetset sõidukit keegi kasutab, haigla ei jälgi,” lisab ta.
Ka teise regionaalhaigla, TÜ Kliinikumi juhil Urmas Siiguril puudub ametiauto. Rakvere haiglat juhtiv Ain Suurkaev sõnab, et ametiauto üle otsustab iga haigla omanik, selle hankimine on seotud iga asutuse juhtimisega. “Kui haigla omanik on näiteks riik ja seega kõik “peakontoriga” seotud tegevused on koondunud Tallinna, on täiesti mõistetav, et liikuda on vaja ja seda tehakse ametiautoga,” ütleb ta. Lisanduvad veel muud valdkonna juhtimisega seonduvad tegevused, mida enamasti pealinnas korraldatakse. “Kindlasti tuleb rääkida asutuse juhi aja ratsionaalsest kasutusest,” lisab Suurkaev, kes ise küll ametiautota läbi ajab.
Suurkaev on veendunud, et kui haiglajuhtidelt ka kõik ametiautod kokku korjata, ei saa meditsiinivaldkond sellega nii palju kindlasti rikkamaks, et meditsiinitöötajatele piisavat tasu maksta.
“See on suhteliselt populistlik asjale lähenemine, ehkki kindlasti keegi seda ka naudib,” jätkab ta. “Tähelepanu meditsiinivaldkonna alarahastatuse probleemilt sellega aga hajub.”
Ametiauto vahetus isikliku vastu
Kuressaare haigla nõukogu esimees Reet Tuisk kinnitab, et Kuressaare haigla juhatuse liikmetel ei ole alates aprillikuust ametiautosid. Küsimusele, miks selline otsus tehti, vastab Tuisk, et seni kasutusel olnud auto liisinguaeg sai täis ja nii tegi juhatus otsuse. Töösõite siiski täiesti oma rahakoti peal tegema ei pea. Tuisk lisab, et vastavalt juhatuse taotlusele kinnitas nõukogu isikliku auto ametisõitudeks kasutamise kulude eest tasumise.
Asutuse töösõidukita on eelmainitutele lisaks ka Lõuna-Eesti Haigla ja Hiiumaa haigla juhatuse esimees.
Kui oluline on haiglajuhtide ametiautode teema? Näiteks võimaliku kokkuhoiukohana tervishoius?
Ma ei oska siin küll olulist kokkuhoiukohta näha, sest minu teada keegi mingeid Ferrarisi vmt ametiautodeks ei osta. Minu teada eelistab enamik haiglajuhte sõita isikliku autoga.
Teie sõidate ka isikliku autoga – miks? On see haigla juhtimise ajal kogu aeg selline eelistus olnud?
Selline kokkulepe sai tööandjaga ehk nõukoguga omal ajal tehtud. Mul oli omal auto olemas ja ei näinud vajadust ametiauto järele, kuigi peab tunnistama, et töötades siin Meegomäel, on ametisõite üsna palju.
Kui töötaksin Tallinnas, siis ei näeks küll vajadust ametiauto järele, aga kaugema kandi kolleegide puhul saan selle vajadusest täiesti aru.
Te sõidate tööga seoses palju Tartusse ja Tallinnasse, aga ometi ei ole spetsiaalset ametiautot vajanud?
Eks haiglajuhid on ka töövõtjad ja see, kuidas ametisõite kompenseeritakse või millega neid tehakse, võiks jääda nõukoguga kokkuleppimise teemaks. Ei näe vajadust, et seda peaks kuidagi riiklikul tasemel reguleerima. Haiglad on iseseisvad juriidilised isikud ja mingi autonoomia võiks siiski säilida. Teenuste hinnad, lepingu mahud ja detailid on juba nii ehk nii ette kirjutatud. Ma ei poolda ülereguleerimist ja võrdsustamist.
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum