Taristuehitajad ärevas ootuses

13. oktoober 2016, 12:15
KMG Inseneriehituse ASi juhatuse liige Indrek Pappel ennustab taristusehituses vaikset perioodi.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161013/NEWS/161019867/AR/0/indrek-pappel.jpg

Vaatamata taristuehituse alarahastusele püüavad sektori ettevõtjad hoida nina vee peal ja leida lahendusi - ärevaks teeb neid tulevik, kus pole praegu näha suurprojekte, kirjutab 13. oktoobril ilmuv Ehituse kuukiri.

RoadWolf OÜ tegevjuht Tarmo Sälik toob taristuehitusest rääkides välja positiivse trendi, et teid ei lasta enam lõpuni laguneda. “Suund on õige,” selgitab ta, et lõpuni lagunenud teed on kallim taastada, õigel ajal tehtud pinnakatteremont aitab raha kokku hoida.

Siiski annaks olukorda parandada, sest raha on taristuehituses vähe. “Alati vaadatakse kõigepealt, kes teeb odavaima pakkumise,” möönab ta.

Kõik head ideed käiku ei lähe

RoadWolf märgistab teid ja Sälik toob välja, et mõnikord saaks pisut rohkem panustades parema tulemuse. “Olen inimene, kellele meeldib, kui kõik on peensusteni korda tehtud,” on Sälik võtnud südameasjaks liiklejatele mugava ja üheselt mõistetava märgistuse loomise.

Järjest enam autosid on võimelised teekattemärgistust lugema ja joone järgi sõitma. See omakorda eeldab ka informatiivseid jooni. “Tahaks, et tulevikus oleksid jooned nii märgitud, et auto ja autojuht saaks neid usaldada. Näiteks praegu on maanteelõike, kus pideva joonega eraldatud teelõigul puudub möödasõidul oht, samas on valesti märgitud palju ohtlikke lõike, kus ei tohiks möödasõitu teha, kuigi teekatte märgistus seda lubab,” selgitab ta. Seetõttu soovib ta ka koos maanteeametiga parimad lahedused välja mõelda.

Kahjuks kõik head ideed ei lähe käiku ja millegi muutmine on väga keeruline. “Kui räägitakse, et peaminister Taavi Rõivas juhib riiki Exceli tabelitega, siis maanteeametis omakorda ei suudeta juba salvestatud Excelis muutusi salvestada,” on ta kriitiline.

Siiski midagi muutub. Näiteks on juba Tallinna-Rapla ja Tallinna-Tartu-Ikla maanteel osaliselt kautusel lai, 20sentimeetrine triip, mis paistab vihmas paremini silma. “Tegime alguses nn mummulise triibu, kuid talihoolduses kulus lahendus kiiresti. Nüüd katsetame maleruudulist lahendust, kust vesi kiiresti ära voolab, mis tähendab, et need on vihmas hästi nähtavad. Lisaks on nendele sõit väga ebameeldiv, mis annab autojuhile hästi märku, et peaks üles ärkama ja ta pole tee sellel osal, kus ta peaks olema,” selgitab Sälik.

Tee-ehitus pidurdub?

“Teid ehitatakse piisavalt, kuid lähiajal see pidurdub,” ütleb Unus OÜ juhatuse liige Andro Kivi. “Praegu on taristuehitus väga aktiivne, kuid ei usu, et turg seda pikalt soosib.” Siiski näeb ta, et elementaarne hooldusremont jääb ja see ei kao kunagi kuhugi.

Uusi teid ehitatakse Kivi sõnul tulevikus pigem vähe. Ta nõustub, et kui kunagi hatakatse Rail Balticut rajama, siis on seal tööd paljudele ettevõtetele. “See on omaette teema,” nendib ta. Suurima probleemina taristuehituses näeb Kivi seda, et raha ei liigu ja arveid ei tasuta tähtaegadeks.

Teed ja Trassid OÜ tegevjuht Indrek Pukk leiab, et seni, kuni euroraha on, seni teid ehitatakse. Kui see otsa lõpeb, seiskub ka taristuehitus. Näiteks toob ta Hispaania, kus pärast euroraha lõppemist on väga vähe teedesse panustatud.

Positiivne on siiski, et liiklusohutust on tõstetud. “Alati saab paremini, kuid mida parem tee, seda kallim. Optimaalsus peab säilima,” lisab ta.

Sektoris liiga vähe raha

RTS Infraehitus OÜ juhatuse liige Jaanus Kompus nõustub Pukiga. “Kõige teravamalt torkab taristuehituses silma, et sektoris on liiga vähe raha,” toob Kompus välja, et ta pole esimene, kes seda ütleb. Ta nõustub, et euroraha lõppedes on oht taristuehituse mahtude vähenemiseks. “Vaevalt, et see täiesti ära lõpeb, kuid kuna 80–90% tellimustest on avalikust sektorist, on oodata nende vähenemist. See mõjutab kõiki taristuehitajaid,” lisab ta.

Alarahastatud on ka teehooldus. “Nõuded on karmimad, mis tähendab, et kasutatakse kvaliteetsemaid materjale ja mis omakorda tähendab paremaid teid. Kuid need teed ei säili, kui neid õigesti ei hooldata,” nendib Kompus.

Tulekul vaikne periood

Sildu ehitava KMG Inseneriehituse ASi juhatuse liige Indrek Pappel lisab: “Olukord on närviline. Suurprojekte näha pole. Tuleb vaikne periood.”

Teedesektoris näeb ta pigem stabiilsust, praeguseks on ring peal sadamate, sildadega, ja siin ta uue taristu suurt vajadust ei näe. “Selles sektoris pole kiireid muutusi näha,” lisab ta.

Seetõttu peetakse plaane üldehitusse minekuks, et meeskonda mitte vähendada. “Elavnemas on kaitseehitiste turg, püüame selles valdkonnas end harida ja kaasa lüüa,” ei taha ta oma tegevust kokku tõmmata.

Edetabelis mitte ainult taristuehitajad

Edetabelis on ka mitu kaudsemalt taristuehitusega seotud firmat, sest kvaliteetsete uuringute ja projektideta head tarsitut ei ehita. Innovatsioon ja uued tehnilised lahendused aitavad edukatel silma paista.

ASi Teede Tehnokeskus juhataja Taivo Möll ütleb: “Meie küll otseselt taristuid ei ehita, aga katsetame materjale ja kontrollime-mõõdame kvaliteeti ning teostame uuringuid.”

Möllil on raske üheselt välja tuua, mida nemad paremini teevad, sest ega konkurendidki veeda aega niisama. “Panustame arendusse. Samuti arendame oma inimesi ja otsime oma ala tipptegijaid – inimesed on meie väga oluline vara,” selgitab ta, kuidas eristuda püütakse.

2015 oli Teede Tehnokeskuse jaoks hea aasta, tõsteti nii käivet kui ka kasumit, tehti huvitavaid uuringuid ja algatati uusi arengusuundi. Ka tänavu on läinud hästi, tellimusi ja töid jagub. “Uuelt aastalt ootame töömahu püsimist ja eeldame ka konkurentsi kasvu mõnes valdkonnas,” ütleb Möll.

Selle aasta olulisemad tööd on teeilmaprognoosi teenuse arendamine teehoolde valdkonnale, teedevõrgu seisukorra mõõtmised riigimaanteedel ja Tallinna linnas, liiklusloendus riigimaanteede võrgul, teadustöö teekatte kihipaksuste mõõtmise mittepurustava metoodika väljatöötamiseks. Palju on ka teedeehitusmaterjalide laboratoorseid katsetusi.

Innovatsioon vajab aega

Taristuehitus ja ka ehitus tervikuna on innovatsiooni mõttes suure inertsiga valdkond. “Lahenduste uuenduslikkus sõltub enamasti planeerimise-projekteerimise faasis tehtud otsustest ja tellijate teadlikkusest,” möönab Möll.

Innovaatilised lahendused taristuehituses on tema sõnul kindlasti seotud protsesside ja kvaliteedi reaalajas jälgimise süsteemidega, mis võimaldavad teha vajalikke kiireid otsuseid ehitusprotsessi käigus. 

Teine teema on elektroonilised juhtimissüsteemid, mille rakendamine võimaldab reaalajas andmete haldamist ja analüüsi ning kiiret tervikülevaadet mis tahes teemaga seoses. “Sellega tekib läbipaistvus ja tõuseb otsuste kiirus ja kvaliteet. Taristuinvesteeringud on kallid ja iga targalt tehtud otsus tähendab rahalist säästu,” kinnitab Möll. Juhtimis- ja infosüsteemide heaks näiteks on maanteeameti algatatud optimaalse ehitusprotsessi ideekonkurss.

Teede Tehnokeskus on ise tööle rakendamas Labori e-süsteemi, mis võimaldab optimeerida tööprotsesse ja annab klientidele parema ülevaate tellimuste hetkeseisust ja varasematest tellimustest.

“Väga oluline projekt on meie oma majas väljatöötatud asfaltkatete laotamise temperatuuride jälgimissüsteem. Asfaltsegu laotamisaegne temperatuur ja selle ühtlus on teekatte hilisema püsivuse seisukohast väga oluline kvaliteedinäitaja. Meie loodud süsteem võimaldab ehitajal tulemust reaalajas näha ja selle alusel teha vajalikke kiireid otsuseid kvaliteedi tagamiseks. Oleme aktiivsesse kasutusse võtnud maaradari süsteemi, mis võimaldab teha teekatte kvaliteedi pidevmõõtmisi ja teha ka geoloogilisi uuringuid. Uusi lahendusi on veelgi,” tutvustab Möll kasutuses lahendusi.

Lähtuma peab võimalustest

Palju on juttu olnud ka teemal, et riik panustab taristusse liiga vähe. “Küsimus on, et milline tase on Eesti teedevõrgu jaoks optimaalne. Praegune suund, kus riigimaanteede puhul pööratakse rõhku pigem teedevõrgu seisunditaseme säilitamisele ja suurema liiklussagedusega teede laiendamisele, on mõistlik. Alati võiks rohkem, aga see tähendaks ka kallimaid ülalpidamiskulusid, lähtuma peab vajadustest ja võimalustest. Kehvemas seisus on omavalitsustele kuuluvad teed ja tänavad, siin peaks üle vaatama olulisemate magistraalide haldamise põhimõtted teedevõrgu terviku seisukohast,” vastab Möll.

Tugev konkurents ehitusettevõtete vahel jätkub, tellijate teadlikkus ja nõudlikkus kasvab. Suurem konkurents omakorda nõuab efektiivsust ja tekitab selle kaudu uusi lahendusi, näeb Möll. ”Oluline küsimus on, kuidas tagada valdkonnas inseneride järelkasv,” sõnastab ta suurima probleemi.

Riik panustab tublisti

Edetabelis olev Tinter-Projekt OÜ on juhatuse liikme Vello Sova sõnul puhtalt projekteerimis-konsultatsiooni firma, kuid möönab, et kunagi on tehtud mõned taristuehituse peatöövõtud. “Arvasime, et see pole päris meie nimekiri,” meenutab ta kogemust, kuid täpsustab, et tee-ehitajatega tehakse praeguseni tihedat koostööd.

“Muidu läheb meil pingsalt, riik ja kohalikud omavalitsused panustavad taristuprojektidesse tublisti ja loodame, et see jätkub ka tulevikus,” kommenteeris ta ettevõtte käekäiku.

“Probleemiks on vast see, et projekteerimisaeg on hangete puhul jäänud liiga lühikeseks. Tellijad ilmselgelt magavad õige aja maha ja siis on kiire nii projektide kui ehitusega. Ja see annab pärast tunda kvaliteedis,” lisab Sova.

Lugu ilmub 13. oktoobri Ehituse kuukirjas, kust saab veel lugeda betoonteede, põlevkivi teede ja muude teede kohta. Lisaks mahearhitektuurist ja uste taastamisest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2016, 12:21
Otsi:

Ava täpsem otsing