Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iiri advokaat: Brexit on praegu nagu libasõda

18. oktoober 2016, 12:00
Advokaadibüroo Eversheds juhtivpartner Alan Murphy hinnangul on Eestis palju loovat mõtlemist.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161018/NEWS/161019713/AR/0/Alan-Murphy.jpg

Iirimaa on riik, mida Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda kõige rohkem puudutab, tekitades tõsiseid probleeme, ent luues ka uusi võimalusi.

Nõustajatel on kiired ajad, rääkis advokaadibüroo Eversheds ülemaailmse kontorivõrgu ja Dublini büroo juht ning juhtivpartner Alan Murphy intervjuus Äripäevale.

Mis reaktsioone on Brexiti väljavaade toonud?

Väga palju ebakindlust, otsekui „libasõda“ on käimas, kus reaalsuses pole õieti veel midagi juhtunud. Artikkel 50 on kavas käivitada alles tuleva aasta märtsis. Kõige nähtavam mõju on valuutakursile. Iirimaa vaatest, kui varem oli Suurbritannia osa 40% meie ekspordist, siis nüüd on see kahanenud veidi rohkem kui 30%-le.

Paljud Eversheadsi kliendid küsivad nõu Brexiti mõjude kohta ja ka Londonist mujale kolimiseks. London on aga siiski väga tugev keskus ja on seda ka edaspidi. Finantsteenuste sektor kaalub kõige aktiivsemalt oma võimalusi.

Osa kliente küsib nõu andmekaitse ja konkurentsireeglite kohta. Praegu valitsevad ELi seadused, kuid nüüd saab Suurbritannia võimaluse ise seadused kehtestada. Paljud lepingud tuleb Brexiti tõttu üle vaadata – need võivad puudutada hinnastamist või seadusi, mis pärast Brexitit ei pruugi enam kehtida.

Mis võimalusi võib Brexit avada Eesti ettevõtetele?

Olen Tallinnas viiendat korda ja ka mujal Eestis ringi sõitnud. Minu nägemus Eesti ja Balti ettevõtetest on see, et teil on palju innovatsiooni ja loovat mõtlemist. Sain ükskord kingituseks näiteks Click&Grow poti, et ise taimi kasvatada, väga särav idee.

Eesti tahab pakkuda e-residentsust.

Kõlab huvitava kontseptsioonina, ettevaatav ja innovatiivne. Kuid kõik need ideed peavad arvestama sellega, milliseks Brexit lõpuks kujuneb.

Iirimaa minister ütles Bloombergi televisioonis, et Iiri finantssektoris, kus töötab 38 000 inimest, loodetakse töökohtade kasvu veel 30%.

Iirlased on alati tuntud oma optimismi ja vastupidavuse poolest. Kui New York Times referendumi järel kirjutas, kuhu võidakse kolida, oli esimesel kohal Amsterdam, teisel Frankfurt ja kolmandal Dublin. Dublini eelis on, et Suurbritannia lahkumise järel on Iirimaa ainus ingliskeelne riik Euroopa Liidus, on haritud tööjõud, hea töö- ja elukeskkond ja ELi kõrgeim sündivus.

Iirimaal on suurtel rahvusvahelistel firmadel nagu Facebook, Linkedin, Google juba raske töötajatele elamispinda leida. Kas Iirimaa suudab uue tulvaga toime tulla?

Jah, vaja on ehitada elamispindu ja arendada lennujaama. Dublini lennujaam on muide ainus Euroopas, kus saab USAsse lendamisel juba eelnevalt piirikontrollist läbi käia.

Kas Iirimaa hakkab piirikontrolli tegema ka Suurbritanniale?

Piiri teema on tõsine. Kui lapsena sõitsime Põhja-Iirimaale, oli seal armee kontrollpunkt, okastraat. Nüüd vaevalt märkad. Sellel on olnud ka suur majanduslik tähtsus.

Kas Apple’i maksunõue (Euroopa Komisjoni väitel illegaalne riigiabi - toim) võib Iirimaa atraktiivsust vähendada?

Õnneks kaevatakse see otsus edasi. See ei ole moraalne, vaid juriidiline küsimus. Kui kombinatsioon, mida Apple kasutas, oli kõigile kättesaadav, siis ei ole see otsus õige. Valitsus käitus õigesti, küsides alternatiivset arvamust.

Iirimaal arvame, et meil on rohkem atraktiivseid külgi kui maksumäär.

Saksamaa ja Prantsusmaa on öelnud, et Suurbritannia peab lahkudes tundma selget vahet liidus sees ja väljas olemise vahel. Milline oleks Iirimaa vaatest hea koostööleping Suurbritanniaga pärast Brexitit?

Iirlased tahavad kuuluda Euroopa Liitu. Samas ei taha me suhete halvenemist lähima naabri ja olulisima kaubanduspartneriga. Meie seisukoht pole nii absoluutne kui Mandri-Euroopas. Keeruline, raske ja mitmel moel emotsionaalne olukord.

Mis on Brexiti õppetund?

Et ei või mugavaks minna, ei tohi käed rüpes istuda nii oluliste institutsiooni puhul nagu EL, mis on panustanud nii palju stabiilsusele ja rahule. Õppetund on see, et peame hoolitsema, et EL liiguks õiges suunas ega muutuks liiga bürokraatlikuks. Tuleb analüüsida brittide otsuse põhjuseid ja vajadusel tegeleda tõstatatud probleemidega.

Firmad peavad aga arvestama sellega, et palju, mida varem peeti iseenesest mõistetavaks, on nüüd küsimuse all.

Kas Iirimaal ei või sisserände vastu tekkida sarnast tagasilööki nagu Suurbritannias?

Näeme ennast esmalt iirlaste ja siis eurooplastena. Oleme ise immigrantide riik, oleme maailma näinud ja otsinud teistelt abi. Süüria kriisi puhul oli kriitika hoopis selle pärast, et Iirimaa rohkem pagulasi vastu ei võtnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. October 2016, 12:08
Otsi:

Ava täpsem otsing