Lõpetage päevarahadega jantimine

Artikkel

- Uudised
- Merit Pärnpuu
- 5. detsember 2016 kell 13:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõpetage päevarahadega jantimine
Rain Transpordi juhataja Toomas Raud Foto: Raul Mee
Kuna päevaraha pealt ei maksa makse ei tööandja ega töötaja, ahvatleb see paljusid veoettevõtteid tegema autojuhtidele väljamakseid päevaraha vormis, märkis Rain Transporti juhataja Toomas Raud Äripäeva Logistikauudised.ee korraldatud autovedajate aastakonverentsil.
Järgmine Äripäeva konverents „Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses" toimub 13. detsembril Radisson Blu Hotel Olümpias.
Loe rohkem Logistikauudised.ee
Päevarahade ebavõrdne maksustamine annab konkurentsieelise
Raua sõnul tuleb Eesti riiki tunnustada välisvedude autojuhtidele maksuvaba päevaraha kehtestamise eest, kuid samas pole õiglane ega loogiline see, et Eesti-siseste vedude puhul maksuvaba päevaraha võimalus puudub. Erinevad päevaraha maksmise võimalused sise- ja välisvedude juhtidele moonutavad Raua arvates tööjõuturul ausat konkurentsi.
Kui võrrelda tööandja kulusid välis- ja sisevedude autojuhtidele, siis 1312 euro suuruse netosissetuleku puhul kulub tööandjal maksudeks välis- ja sisevedude autojuhtidele vastavalt 213 ja 905 eurot. Eesti-siseste vedude puhul makstakse autojuhile töötasu täismahus palgana, välisvedude puhul on päevaraha aga sisuliselt osa palgast. Tööandjakulud kokku nimetatud palganumbri juures oleksid välisvedude autojuhile 1525 eurot ja sisevedude juhile 2217 eurot.
29. novembril toimus sügiseti juba traditsiooniks saanud Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee korraldatud suursündmus Autovedajate Aastakonverents, mis tõi saali pea 120 osalejat.
Tänavu keskenduti vedajate peamiste probleemidena tööjõukriisile ja aktsiisitõusuga hakkama saamisele.
Päevarahal puudub kindel eesmärk
Raua järgi jääb ebamääraseks ka päevaraha otstarve seadusandja silmis. „Kui see oleks selge, siis oleks võimalik argumenteerida, millistel tingimustel saaks autojuhtidele päevaraha maksta ka sisevedudel,“ leiab Raud ja esitab omalt poolt päevaraha kohta kaks oletust.
Esimene oletus:
Päevaraha on töötasu ja osa palgast. Raua sõnul just nii enamik autojuhte päevarahale otsa vaatabki, kuid seadusandja seisukoht ei ole nii ühemõtteline. Näiteks maksustatakse üle lubatud piirmäära makstud päevaraha nagu töötasu, mitte nagu erisoodustus. Samas kui keskmise töötasu arvestamisel ja muudel juhtudel päevaraha selle hulka ei arvestata ning meie koduteedel sõitvate autojuhtide palgatõendil see ei kajastu.
Teine oletus:
Kui riigi seisukohast päevaraha ikka päris palk ei ole, siis äkki on ta hüvitis või kompensatsioon. Kui jah, siis mida hüvitatakse?
Esimese mõttena toob Raud välja täiendavate toidukulude kompensatsiooni, sest kodust kaugel läheb söömine kallimaks. Tõepoolest, söögiteema on regulatsioonis olemas. Näiteks võib välislähetuses päevaraha vähendada kuni 70 protsenti, kui on tagatud tasuta toitlustamine. Samas kui päevaraha ülemmäär ei sõltu sellest, kas sõit läheb Petserisse või Bergenisse, siis päris toiduraha see ikka pole.
Teise mõttena tuleb Raual pähe, et päevarahaga hüvitatakse lihtsalt kodust eemal viibimisega seotud ebamugavusi. Äkki on see midagi euroametnike koduigatsuse tasustamise sarnast, küsib Raud. Aga kui esimese 15 lähetuspäeva eest võib maksta kuni 50 eurot ja edasi mitte rohkem kui 32 eurot, siis hakkab loogika tõrkuma. Kas siis tõesti pikemas lähetuses olles koduigatsus väheneb, küsib ta retooriliselt.
Kuni maksuvaba päevaraha ei indekseerita sihtriigi elukalliduse järgi, jääb kehtiv süsteem arusaamatuks ja konkurentsi moonutavaks.
Urmas Võimre,
BDO maksu- ja äriõiguse teenuste juht
Kivi ministeeriumi kapsaaeda
Seega ei ole päevaraha kasutuseesmärgid Raua arvates praegu täpselt fikseeritud. Kui maksumaksjate liit juhtis omal ajal sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et siseriiklike päevarahade kaotamine kujutab endast ebavõrdset kohtlemist, siis ministeerium vältis sisulist vastust. „Siseriiklik päevaraha kaotati põhjusel, et mõistlik põhjendus siseriikliku päevaraha kehtestamiseks praegusel hetkel puudub,“ tsiteeris Raud sotsiaalministeeriumi seisukohta.
Sellist seisukohta on Raual raske mõista ja ta tõi näiteks, et kui üks autojuht sõidab Tallinnast koormaga Valgasse ja teine Läti Valka ning mõlemad tulevad järgmisel hommikul Tallinnasse tagasi, siis olulist erinevust töö iseloomus, võimalikes ebamugavustes või tööjõukuludes ju ei ole.
Raud tunnustab kõrgelt Eesti kaubandus- ja tööstuskoja initsiatiivi, millega üritati taastada võimalus maksta teatud ulatuses päevaraha maksuvabalt ka siseriikliku lähetuse korral. Rahandusministeerium aga leidis, et ettepanek kuulub rohkem töö- kui maksuõiguse valdkonda ning seetõttu heideti pall tagasi sotsiaalministeeriumi otsustusringi, kelle seisukohta juba Raud kirjeldas.
Samamoodi nagu kaubandus-tööstuskoda ja maksumaksjate liit leiab ka Raud, et siseriikliku lähetuse päevaraha kaotamine 2009. aastal rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ning võimalus maksta päevaraha tuleks taastada. Rõhutades siinjuures just seda, et taastada tuleb tööandja võimalus, mitte kohustus päevaraha maksta.
Raud tõi eeskujuliku näitena välja meie naabri Soome regulatsiooni, kus on maksuvaba päevaraha võimalik maksta nii siseriiklike kui ka välisriiklike lähetuste korral. Kui siseriiklik lähetus kestab 6–9 tundi, siis makstakse osalist päevaraha, mille ülempiir on 19 eurot. Kui siseriiklik lähetus kestab 10 või enam tundi, siis makstakse päevaraha täies ulatuses ning ülempiir on 40 eurot. Kui on tagatud tasuta toitlustamine, siis on päevaraha 50 protsenti väiksem.
Kuni puudub ühemõtteline selgus küsimuses, mida maksuvaba päevaraha kompenseerib, jääb kehtiv päevarahade maksustamise süsteem paljudele arusaamatuks. Lausa ümbrikupalga erivormiks maksuvaba päevaraha pidada korrektne ei ole, sest valdava osa avalikkuse silmis seondub maksuvaba päevaraha eeskätt välislähetusega kaasnevate eelduslikult suuremate toidukulude kompenseerimisega. Viimasest omakorda jõuame selleni, et kuni maksuvaba päevaraha ei indekseerita sihtriigi elukalliduse järgi, jääb kehtiv süsteem arusaamatuks ja konkurentsi moonutavaks.
Järelikult on üheks võimaluseks muuta maksuvaba päevaraha sõltuvaks sihtriigi elukallidusest, mis ühtlasi tähendab seda, et lähetuse korral elukalliduselt Eestiga võrreldavasse sihtriiki maksuvaba välislähetuse päevaraha enam maksta ei saaks. Kui maksuvaba päevaraha eesmärk on hüvitada kodust eemalviibimisega seotud ebamugavusi, tuleb see seaduseandjal sõnaselgelt välja öelda ning samuti vastata küsimusele, kas need ebamugavused kaasnevad üksnes välislähetusega või on need ebamugavused olemas ka siseriikliku lähetuse korral. Kodust eemalviibimisega seotud ebamugavused võivad ilmneda ka üksnes teatud ametite puhul, sest ebamugavuse aste sõltub kindlasti ka sellest, kas öö Riias veedetakse hotellis, rekkas või ehitussoojakus.
Urmas Võimre,
BDO maksu- ja äriõiguse teenuste juht
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum