Pärnu haigla juhi juhtumit lahkab erikomisjon

“Otsustasime ajalehes avaldatud fakte kontrollida ja moodustame töögrupi. Ja töögrupp teeb selle töö ära 27. veebruariks,” selgitas Pärnu haigla nõukogu esimees Enn Raadik Meditsiiniuudistele.

Järgmine koosolek on aga 8. märtsil ja siis teeb töögrupp nõukogule ettepanekud, selgitas Raadik.

Asjaolusid uurivasse töörühma kuulub Pärnu haigla nõukogu esimees, auditikomitee liikmed, samuti kaasatakse sisekontrolli esindaja. Töörühma ülesandeks on tutvuda Pärnu haigla juhatuse koosolekute protokollide, sisejuurdluste materjalide, kokkuvõtete ja järeldustega, tellitud juriidiliste analüüside ning muude materjalidega.

Meedias veebruari alguses avalikustatud süüdistuste järgi otsustas Pärnu haigla juhtkond paar aastat tagasi jätta politseile teatamata hinnanguliselt 28 000–36 000 euro suuruse varguse avastamise, samuti ei jõudnud avalikkuse ette massiivne bitcoinide kaevandamine haiglas.

Lisaks kirjutas Postimees, et tundmatuks jääda sooviva allika väitel teadsid paljud haiglatöötajad, milline on tähtsuselt olulisim objekt Pärnu haiglas – haiglajuhi Urmas Sule isiklik eramu. “Seal on tehtud aasta ringi vajalikke majapidamistöid,” väitis allikas. Ka üks haigla muruniiduk asus väidetavalt püsivalt Sule majapidamises.

Haiglas tuleb kujundada töökeskkond, mis ei loo tegevjuhtidele eetilisi, moraalseid ega majanduslikke riske tööülesannete täitmisel, leidis Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) nõukogu esimees Georg Männik.

“Mul on raske kommenteerida teise ettevõtte järelevalveorgani otsuseid,” jätkas Männik. Tema sõnul saab ta seisukoha kujundamisel toetuda ainult ajakirjanduses avaldatule, mis ei ole hinnangu andmiseks piisav. “Siiski eeldan, et tegutsetakse asjakohaselt, arvestades reaalseid asjaolusid,” rääkis Männik.

Männik ütles, et nad on haiglas koostanud põhjaliku meetmekava mis tahes õigusrikkumiste ennetamiseks. “Seega on eesmärgiks kujundada töökeskkond, mis ei loo tegevjuhtidele eetilisi, moraalseid ega majanduslikke riske oma tööülesannete täitmisel,” rääkis Männik. Tema sõnul ei tohiks seetõttu selliseid varjamist vajavaid olukordi tekkidagi.

Kui aga siiski probleemid tekivad? “Siis on meie positsioon üsna selge: kiire tegutsemine asjaolude selgitamisel ja ühemõtteliste otsuste vastuvõtmisel,” kinnitas Männik. Tema sõnul võivad taolised probleemid viidata ka vajadusele mõne tegevuse või äriprotsessi ümberkorraldamiseks.

Pärnu haiglaga sarnasesse olukorda sattus mullu PERH. Kohtuprotsess sealt korruptsioonikahtluse tõttu mullu suvel lahkunud juhatuse esimehe Tõnis Alliku üle algab aprillis.