Kogu tõde maksudest

Asekantsler tõi näiteks Euroopa kõige madalama maksukoormusega suhteliselt eduka majandusega Iirimaa ning kõrgelt maksustatud jõukad ja jõuliselt arenenud Taani, Belgia, Prantsusmaa ja Soome.

Jegorovi sõnul on Eesti täiesti keskmise maksukoormusega riik, ELi üldindeksi skaalal isegi alla keskmise. Maksukoormuse struktuuri vaadates on madalapalgaliste maksukoormus meil aga üle keskmise ja kõrgepalgalistel tuntavalt alla keskmise, seda ka võrreldes Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga. „See on ka põhjus, miks me oleme seni olnud sotsiaalmaksu lae seadmise vastu,“ ütles Jegorov.

Aktsiisid on Eestis Baltikumi kõrgeimad. Näiteks Leeduga võrreldes on kütuseaktsiis meil 49% kõrgem, kange alkohol on 65% rohkem maksustatud, õlu isegi 103% rohkem võrreldes Lätiga. „Aga me teame, et Leedu tõstab ühe-kahe aasta pärast lahja alkoholi aktsiisi üle 100% ja nii riskib Läti võib-olla sellega, et ta jääb odava alkoholi maksuparadiisiks kahe Balti riigi vahel,“ märkis Jegorov, lisades, et Lätis juba arutatakse, et kui nende vastuvõetud maksuredel lõpeb, tahavad nad samuti alkoholiaktsiisi tõstma hakata.

„Lätis ja Leedus on see 15%, aga ärge unustage, et kui ettevõtte omanikuks on füüsiline isik, siis seal kehtib veel täiendav kinnipeetud tulumaks dividendidele, mida füüsiline isik saab. Eestis on 20% lõplik maks,“ rääkis Jegorov.

Eestis on nii palgad kui ka pensionid Lätist ja Leedust oluliselt eespool. „Kui palk on kõrgem, siis jõuab ka kõrgemat aktsiisi maksta, ja kui riik kogub rohkem raha, siis tal on võimalus ka paremaid pensione maksta,“ kirjeldas Jegorov palga ja pensioni omavahelist suhet.

Kui Eestis oli 2016. aasta kolmandas kvartalis keskmine palk 1119 eurot, siis Lätis oli see 847 ja Leedus 793 eurot. Pensionid olid vastavalt 390, 296 ja 255 eurot.

Euroopas on vastu võetud kaks direktiivi: ATAD ja ATAD2. Tegemist on maksude vältimise vastaste direktiividega, mille peab Eesti 2019. aastal ka enda seadusandlusesse üle võtma. See puudutab Jegorovi sõnul nii suuri ettevõtteid, kelle peakontor on Eestis, kui ka suurte kontsernide tütarettevõtteid, kelle käive ületab 750 miljonit eurot aastas. „Seal on erinevad piirangud, näiteks ei tohi maksta väga palju intresse kontsernisiseste laenudega, juhul kui endal kasumit ei ole,“ märkis Jegorov, viidates probleemile, et laenude abil liigutatakse kasumit ühest kohast teise. Samuti soovitakse nende direktiivide abil vältida hübriidseid ebakõlasid ehk olukordi, kus mõlemad riigid jätavad tulu maksustamata.

Tulekul on ka DRM ehk vaidluste lahendamise mehhanism juhuks, kui riigid vaidlevad selle üle, kellele peab maksumaksja makse maksma. Kui praegu kehtivad põhimõtted, et maksumaksja maksab mõlemas riigis ja alles siis hakkab vaidlema mõlema riigi maksuhalduriga, siis uue seaduse järgi peavad riigid ettenähtud aja jooksul jõudma kokkuleppele, kellele maksumaksja lõppkokkuvõttes maksu maksma peab.

CC(C)TB kujul on tegemist ettepanekuga, mida arutatakse väga aktiivselt ja mis tähendab, et komisjoni nägemuses peaks suurtes ettevõtetes tulema tagasi traditsiooniline ettevõtte tulumaks. Nagu enne millenniumivahetust, kui riikidel ei olnud võimalik ise otsustada, sest süsteem oli Euroopa-ülene. Samas kui mingeid maksuerisusi ei ole ja kasum pudistatakse erinevate riikide vahel laiali, siis tekib probleem – mille alusel seda kasumit jaotada.

Välja on pakutud hulk kriteeriume: seal, kus toimub käive; kus on töötajad ja mis on nende palk; kus on varad ja mis on nende varade väärtus. Kaks viimast on aga Jegorovi hinnangul majandusloogikaga vastuolus. Näiteks soomlased, sakslased ja rootslased asutavad ettevõtteid Eestis, kuna siin on kulud väiksemad ja kasum suurem. Aga kui kulud on väiksemad, siis miks peaks CC(C)TB valemi alusel Eestis kasum väiksem olema, juhtis Jegorov tähelepanu ebakõladele.

Oodata on vaidlusi ja kui riigid isegi midagi suudavad kokku leppida, kuidas kasumit riikide vahel jaotada, siis iga riik rakendab oma kasumiosale oma maksumäära. See tähendab aga seda, et Eesti ei saa nende ettevõtete puhul jätkata sama süsteemiga, kus väljavõtmata kasumit ei maksustata. Vastasel juhul ei võeta Eestis teenitud kasumit kunagi välja ja Eesti jääb suure tõenäosusega maksutulust ilma. „Kindlasti räägime nõukogus, mis on Eesti positsioon ja kas see jõuab kuskile,“ lisas Jegorov.

Päeva moderaatori rollis olnud Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli küsimuse peale, kui suur on tõenäosus, et CC(C)TB originaalkujul tulebki, vastas Jegorov: "Tänapäeva maailmas, kus toimub Brexit ja võidab Trump, ei tea iialgi, aga ma pigem panustan selle peale, et paari-kolme aasta jooksul midagi radikaalset ei juhtu."

Euroopas on arutlusel ka maksuplaneerimise piiramine, mis puudutab rohkem maksukonsultante: millist nõu nad tohivad või ei tohi anda.

Samuti peetakse nõu käibemaksu lõpliku süsteemi üle – ära võib kaduda 0-maksumäär piiriülestes tehingutes. Seda põhjusel, et Euroopa kaotab igal aastal käibemaksu väljapetmiste tõttu 170 miljardit eurot, sest piiriüleselt on võimalik 0-määraga müüa. Seadus ei hakka kehtima eriti usaldusväärsetele ettevõtetele, samas kui selliste ettevõtete defineerimine kujuneb keerukaks.

Jegorovi sõnul on olulisim muudatus maksuvaba tulu reform, mis pakuti välja juba eelmises koalitsioonis, kuid selle asemel tuli madalapalgaliste tagasimakse. Asekantsleri sõnul ei ole õiglane, kui väikese sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu on sama mis kõrgepalgalistel – nende vajadus selle järele ei ole võrreldav. Samuti lahendab see probleemi, et madalapalgaliste maksukoormus on Eestis üle Euroopa keskmise. „Tegemist ei ole Eesti enda lahendusega, meie lähinaaber Leedu kasutab sarnast lahendust, kus maksuvaba tulu on regresseeruv, tegu on millegagi, mis on laias maailmas tuntud.“

Eluasemelaenu intresside piirang alandati 1200 eurolt 300 eurole. „See soodustus tuli siis, kui intressid olid 14–15% aastas, praegu on intressid pigem 1,5–2,5% aastas,“ ütles Jegorov, lisades, et kedagi see kodu ostma ei ärgita.

Tervise edendamise kulud on alates 2018. aastast 100 eurot kvartalis maksuvabalt. See on täiesti võrreldav rahvusvahelisel tasandil, näiteks Soomes saab tööandja kulutada töötaja tervise edendamise peale 400 eurot aastas. „Juhin tähelepanu, et kvartalist kvartalisse seda edasi kanda ei saa ja sihiks on ikkagi regulaarne terviseedendamine, samuti ei saa seda ühelt töötajalt teisele töötajale üle kanda,“ kommenteeris Jegorov.

Alates sellest aastast on haigusraha sotsiaalmaksuvaba ka siis, kui tööandja otsustab maksta ka teise ja kolmanda päeva eest töötajatele haigusraha. Haigusraha on võimalik maksta mitte 70%, nii nagu seadus ette näeb, vaid kuni 100% töötaja palgast.

Sotsiaalmaksu langetus 32%-le, hotelli käibemaksu tõus 14%-le ja diisliaktsiisi tõus jäid ära.

Aastatel 2017–2018 tõstetakse lahja alkoholi aktsiisi 100%. Ent selle õiguspärasuse hindamisega tegeleb praegu õiguskantsler Ülle Madise, kelle sõnul langevad Euroopa riigikohtute lahendid selles osas pooleks.

Samuti on tulemas muudatused gaasiliste kütuste ja raske kütteõli maksustamisel ning tõuseb maagaasi aktsiis. Teada on, et õiguskantsler soovib ka seda teemat uurida.

Uute teemadena tõi Jegorov välja optsioonide maksuleevenduse, FIEde maksumuudatuste paketi, ettevõtluskonto ja panditulumaksu.

Optsioonide puhul tuldi vastu start-up’idele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele ning lahendust nähakse maksuvabastuse kehtestamises juba väljateenitud osale.

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks on tehtud 22 ettepanekut ja sellega tegeleb justiitsministeeriumi juures FIEde töögrupp. FIEde projekti muudatusest võib tuua järgmisi näiteid: erikonto üleviimine ühest pangast teise, vastuvõtukuludele ka fikseeritud summa (32 eurot) kehtestamine, reklaami eesmärgil kingitava kauba maksuvabastus, kahjumite edasikandmise tähtaja pikendamine, sotsmaksust tingitud kahju edasikandmine, terviseedendus, sotsmaksuvaba haigushüvitis, välislähetuse toidukulu jmt.

Kõige rohkem paneb Jegorovil silma särama ettevõtluskonto loomine. Tegemist on lihtsustatud ja bürokraatiavaba maksustamise süsteemiga inimese jaoks, kelle käive on kuni 25 000 eurot aastas. Kui pangakontole laekub ettevõtlusest tulu, peab pank selles 20% kinni ja maksab kord kuus maksu-ja tolliametile üle. Üle 1300eurose käibega kaasneb ka ravikindlustus.

Muuta plaanitakse ka regulaarselt jaotatava kasumi maksustamist. Jegorovi sõnul on meie probleem selles, et maksusüsteem võimaldab mitte maksta makse, kui kasumit välja ei võeta. Ettepanek on rakendada 14%-list maksumäära jaotatud kasumi osale, mis on võrdne viimase kolme aasta jaotatud kasumi summaga. Välismaal teenitud kasum võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on Eestis täiendavalt maksustatav, st ei lähe vabastusmeetodi alla.

„Füüsilise isiku jaoks tähendab see paraku seda, et peame täiendavalt kinni pidama 7% selleks, et füüsilise isiku jaoks minevatelt dividendidelt jääks maksukoormus 20%-le. Nii et peaasjalikult on see skeem suunatud välismaistest juriidilistest isikutest omanikele,“ kommenteeris Jegorov.

Jegorovi sõnul on küsimuse all ka tööandja sõiduauto, mis on meie maksumaastiku keskne teema. „Uus lahendus on välja tulnud, mis tähendab, et ligi 70% autode jaoks muutub uus lahendus kuisest määrast lähtuvalt odavamaks, sõidupäevikud kaotame ära ning seome käibemaksu- ja tulumaksulahenduse omavahel nii, et see oleks loogilisem ja ettevõtetele odavam.“

Tööandja sõiduauto segakasutuse puhul oleks lõiv 1,96 €/kW, kui isiklik kasutus on lubatud (maks on 1,30 €).

Sellel aastal täpsustuvad Jegorovi sõnul veel järgmised maksuküsimused: teekasutustasu raskeveokitele, mida ei olnud ELis seni veel ainult kahel riigil – Eestil ja Soomel; pakendi maksustamine selle turule laskmisel; meremeeste maksurežiim, et tuua kaubalaevad Eestisse; magustatud karastusjoogi maks või limonaadimaks, mis on juba lõpusirgel; mootorsõiduki keskkonnalõiv ja pangalõiv.

Positiivsete muudatustena tõi Jegorov välja töötajate transpordi ja majutuse maksuleevendused. Kui töötajad elavad kaugemal kui 50 km, siis tulevikus on tööandjal võimalik maksta kas transporti või majutamist kinni erisoodustuse- ja maksuvabalt. Lisaks maksukrediit või -soodustused alustavatele ja/või kõrge lisandväärtusega äridele.