Bauschmidti endised omanikud lõid uue firma

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 4. mai 2017 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bauschmidti endised omanikud lõid uue firma
Läinud septembri lõpuni Bauschmidti omanikeringi kuulunud Harly Soppe, Innar Kõvask ja Karmo Pärnoja panid püsti Riser Ehituse, millele ennustavad 10 miljoni euroni küündivat käivet.
Vaata Äripäeva Infopangast:
Riser Ehitus OÜ
Aastaid tagasi Facio Ehituses töötanud Harly Soppe kuulus praeguseks pankrotistunud Bauschmidti juhatusse läinud oktoobrini, Bauschmidti tütarettevõtte Baumosti nõukogus on ta siiani. Soppe hinnangul andis Bauschmidtile löögi suundumine välisriikidesse, kuhu mindi „enne, kui Eestis oli selgroog tugev“.
“Lisaks sattusid portfelli kehvad projektid, mis olid keerulised ehituslikult, rahaliselt ja ka suhetes tellijatega,” meenutas Soppe. Veel aasta tagasi oli tema sõnul Bauschmidti seis rahuldav. “Sel hetkel ei oleks osanud praegust seisu kuidagi ette näha.”
Lõid Bauschmidtile konkurendi

Muidugi, mida vähem peatöövõtjaid, seda mõnusam oleks, aga keegi selle järgi ei toimeta.
Kaido Somelar,
Ehitustrusti omanik
Bauschmidti omanik Mait Schmidt meeste lahkumist pikalt ei kommenteerinud. “Jätkasid taas omakeskis. Ühest vastust mul ei ole, nemad ikkagi ütlevad selle vastuse. Võin oma versiooni pakkuda, aga pean seda mõtlema. Pole ausalt öeldes selle peale eriti … Tähtsamaidki asju siin mõelda ja teha,” oli Schmidt kidakeelne, miks kolm kaasomanikku Bauschmidti ukse enda taga kinni panid. Schmidt kinnitas, et tal puudub Riser Ehitusega seos. “Ei ole ka tulevikus seost.”
Juuli lõpus Nordeconi juhi ametist lahkuv Jaano Vink teab Karmo Pärnoja ja Innar Kõvaskit varasemast. “Kokku ei ole puutunud Riser Ehitusega, nimepidi tean. Seal on Pärnoja ja Kõvask, kes on meie vanad kolleegid Nordeconist. Täiesti tublid poisid olid, ühel hetkel tahtsid teha midagi ise ja läksime sõbralikult laiali,” lausus Vink.
Kasutavad nime teist korda
Ehitusturul juba tuntud Riser Ehituse nimega firma asutamine näis Soppe sõnul mõistlik, sest see on alltöövõtjatele ja partneritele tuttav. “Ei olnud põhjust hakata uut välja mõtlema,” lausus ta. Soppe, Pärnoja ja Kõvask lõid Bauschmidti endise omaniku Riser Ehituse 2011. aastal. Eelmise aasta jaanuaris sai ettevõte nimeks aga Riser Invest ning juba järgmisel kuul asutasid mehed selle kõrvale taas Riser Ehituse.
Riser Ehitus ilmus äriregistrisse, kui mehed olid veel Bauschmidtiga seotud. “Et mitte takistada teiste unistusi ja visioone, siis sai sõbralikult lahku mindud. Et kõik saaks keskenduda oma asjadele,” põhjendas Soppe detailidesse laskumata, miks ta Kõvaski ja Pärnojaga Bauschmidti kõrvale oma ettevõtte tegi. „Firma tulevikunägemuse kohta olid erinevad arvamused. Ühtede nägemus oli Bauschmidti edasiarendamine ka välisriikides, aga meie nägemus oli Eesti turule keskendumine.“
Punkti panid Soppe ja Pärnoja Bauschmidti juhatuses sügisel, Kõvask lahkus juhatusest läinud märtsi lõpus. Soppe töötas Bauschmidtis ka ehitusdirektorina, teised projektijuhtidena. “Läbirääkimised ja uued suunad olid kokku lepitud juba varem. Sügisel toimus see sellepärast, et siis lõppesid objektid, mille kureerimise juures sai ise oldud,” selgitas Soppe.
Soppe sõnul saab Riser Ehitus rahalist tuge tellijatelt, tagatiste andmiseks tellijatele või pakkumistele kasutavad nad pankade abi.
Ümmargune käibenumber
Soppe ennustab Riser Ehitusele selle aasta käibeks umbes 10 miljonit eurot, samuti positiivset kasuminumbrit. “Ehitusturul on tihe konkurents. Häid firmasid on palju ja tööd on praegu kõigile piisavalt. Keerulisemaks läheb olukord siis, kui ehitusmahud peaksid vähenema,” rääkis Soppe.
Läinud aasta lõpus saneerimisteate välja saatnud peatöövõtja Bauschmidt läks märtsis pankrotiteele, võlgu on ehitajal kogunenud 4 miljonit eurot.
Selle kuu teises pooles läheb müüki Bauschmidti tütar Baumost, mis on 30 aastat tegelenud tee-, silla- ja tunneliehitusega.
Enne Bauschmidti asutamist aastal 2012 oli firma omanikul Mait Schmidtil pikem side Nordeconiga. Talle kuulus Nordeconi emafirmas Nordic Contractors 15% aktsiatest.
Ta lisas, et riigihangetel ei suudeta kuidagi turu solkimist takistada. “Tehakse meelega või ekslikult alapakkumisi ja pärast on tellijatel probleem, et objektid ei valmi tähtaegselt või ei suuda riigihanke võitnud firma üldse töid lõpetada,” ütles Soppe. “Tellijad on juba ette hirmul, et mis saab, kui antud firmad võidavad ja kas objekt saab kunagi valmis. Selles mõttes on veel riigihangete seaduste korrastamisega palju tööd.”
Peatöövõtule keskenduval Riser Ehitusel on käes neli tööd: ehitab Kadriorus, Sauel ja Rae vallas Järvekülas kortermaju ning rekonstrueerib Tallinna Vene Lütseumi. Soppe sõnul kavatseb Riser Ehitus võita nii era- kui ka riigihankeid. „Tegutseme mõlemas sektoris, et riskid oleksid tasakaalus.”
Konkurendid leiavad, et Riser Ehitusel jagub turul ruumi. Astlanda Ehituse ja ehitusettevõtjate liidu juht Kaupo Kolsar on küll kuulnud Pärnoja, Soppe ja Kõvaski nime, kuid see on ka kõik. Samas usub ta, et Riser Ehitusel jätkub turul tööd, sest ehitajaid napib. “Kindlasti on ehitajaid vähe, kliente on oluliselt rohkem, samuti valmidust rohkem tellida,” lausus Kolsar.
Ehitustrusti omanik Kaido Somelar tõi esile, et Riser Ehitusel võib minna keeruliseks leida alltöövõtjaid. “Töökäsi on täpselt nii palju, kui neid on. Peatöövõtjaid võib juurde tulla, aga alltöövõtjaid on sama palju. Midagi peab peale tahte ehitusturule tulla veel olema, et endale partnereid saada,” rääkis Somelar. “Muidugi, mida vähem peatöövõtjaid, seda mõnusam oleks, aga keegi selle järgi ei toimeta.”
Kolsar nõustus Somelariga. “Alustaval ettevõttel on igal juhul probleem, et ei ole ettekujutust ettevõtte maksekäitumisest ja võib-olla ei suudeta anda piisavalt garantiisid alltöövõtjatele,” lisas ta.
Neli tööd, mis on Riser Ehitusel praegu võidetud, ei ole Somelari arvates vähe. “Nad alustasid eelmisel suvel uuesti ja võib-olla ei ole nende eesmärk väga suureks saada – ongi parasjagu neli-viis-kuus tööd teha ja ongi hästi.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum