Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohus: valitsus ei rikkunud seadust
Endine kaitseminister Margus Tsahkna ja peaminister Jüri RatasFoto: Andres Haabu
Tallinna halduskohus tegi täna otsuse, millega jättis rahuldamata kaubanduskoja kaebuse sotsiaalmaksuseaduse muutmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
Mai lõpus kaebas kaubanduskoda valitsuse kohtusse, kuna maksuotsuseid tehti liiga ebastabiilselt. Nimelt pidi selle aasta alguses jõustuma sotsiaalmaksu seaduse muudatus, mille järgi plaanis riik langetada sotsiaalmaksumäära 2017. aastal poole protsendi võrra ja 2018. aastal veel poole protsendi võrra. Muudatuse eesmärk oli ettevõtluse toetamine maksukoormuse leevendamise kaudu 2017. aastal ligikaudu 40,5 ja 2018. aastal ligikaudu 86 miljoni euro võrra.
Võimule tulnud uus koalitsioon otsustas aga sellest maksulangetusest loobuda ning vastav seadusemuudatus jõustus vaid üks päev enne päeva, millal madalam maksumäär pidi rakenduma. Maksulangetuse ärajätmise jõustamisel ei järginud riik seadusest tulenevat kuue kuu reeglit ehk minimaalset ooteaega, mis peab maksumuudatuse jõustumisele eelnema.
Kaubandus-tööstuskoja
peadirektor Mait Palts ütles mais, et koja ainus eesmärk on saada selgust, kas kehtib maksukorralduse seaduse paragrahv, mis näeb ette, et seadusemuudatusest peab teada andma kuus kuud enne seaduse jõustumist. Palts lisas, et kui riigikogu kuue kuu reegli sisse kirjutas, siis oli kõigil arusaam, et sellest tuleb ka kinni pidada ja et see ongi seadusandja selge kohustus. Nüüd ootab kaubanduskoda kohtu seisukohta, mis peaks tulema 22. juunil.
„Kõikide maksumaksjate huvides on vajalik saada selgust, kas seadusandja võibki võtta seisukoha, et võib seadust rikkuda, kui tahtmine tuleb,“ ütles Palts.
Kohus: kahju ei tekkinud
Halduskohus leidis, et kuigi maksumäära alandamise ärajätmine riivas kaubanduskoja kui sotsiaalmaksu maksja õigusi, kuid mitte sellisel määral, et see annaks aluse kahjunõude rahuldamiseks. Maksumäära langetamise ärajätmine ei olnud vaidlusalusel juhul avaliku võimu kandja kohustuste oluline rikkumine. Maksukorralduse seadus näeb küll ette, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma kuus kuud, kuid seda üldjuhul, st tegemist ei ole absoluutse reegliga.
Maksupoliitika muutmine valitsuskoalitsiooni vahetumise tõttu on riigikogu õigus, millesse kohtu sekkumise võimalused on piiratud. Eelnimetatud asjaolude tõttu ei olnud riigivastutuse seadusest tulenevad kahju hüvitamise eeldused täidetud ning halduskohus jättis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaebuse rahuldamata.
Sotsiaalmaksuseaduse järgi on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. 2015. aasta juunis vastu võetud seadusemuudatusega otsustas riigikogu langetada alates selle aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksu määra 32,5%-ni. Mullu 19. detsembril võeti vastu järgmine muudatus, millega otsustati see vähendamine ära jätta ehk jätta endiselt kehtima 33%-line maksumäär.
Kaubanduskoda leidis, et nimetatud II seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg oleks pidanud maksukorralduse seadusest tulenevalt olema vähemalt kuus kuud ning kuivõrd kaebaja oli arvestanud, et 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksu määr alaneb, tekkis talle kõrgema maksukohustuse võrra kahju.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda soovis oma kaebusega mõista Eesti Vabariigilt välja II seadusemuudatusega tekitatud kahju summas 256,61 eurot.
Otsuse võivad pooled vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.