IT-mehed häkivad puhkeajaseadust

Praeguse seaduse järgi on igal töötajal õigus nn puhkeajale ning iga töölepingu osa, mis jätab töötaja sellest õigusest ilma, tunnistatakse õigustühiseks. Seadus ütleb, et puhkeaega peab võimaldama nii päeva jooksul kui ka nädalas.

Kui tööandja tahab, et töötaja oleks talle ka töövälisel ajal kättesaadav (näiteks kui on tekkinud erakorraline olukord), võib ta sõlmida töötajaga vastava leppe: töötaja nõustub sellega, et tööandja võib ta töövälisel ajal välja kutsuda, kui saab selle valmisoleku eest iga kuu 10% palgalisa.

Kuid kui selline valveajarežiim ei jäta töötajale päeva või nädala jooksul seaduses ettenähtud puhkeaega, muutub töölepingu see osa ebaseaduslikuks.

Reformierakond on otsustanud seda seaduse osa täiendada ja muuta valveajale seatud piiranguid – ära kaoks töötaja puhkeaja arvestus, kui valveaja tundide hulk jääb alla 130 tunni kuus. Märgitakse, et see punkt kehtiks neil juhtudel, kui töö nõuab vahel kiiret ja edasilükkamatut sekkumist.

Muudatusettepanek käidi välja paljuski IT- ja telekomiliidu algatusel. Organisatsiooni asepresidendi Tiit Tammiste sõnul on parandus vajalik selleks, et IT-spetsialistid saaks töötada kodust ja mitte tulla kontorisse, kui neil pole seal parasjagu tööd, samas aga oleksid töövälisel ajal tekkinud eriolukorra puhul kohe olemas. Tema sõnul on selline olukord IT-firmade argipäev.

Tammiste märkis, et praegune seadus piirab tööandjal sellist manööverdamist, sest töötaja ei tohi töötada ööpäevas üle 11 tunni. „Paraku passivad paljud IT-töötajad tegevusetult kontoris, 95% ajast nad ei tööta, vaid tukuvad. Ja siis pole neil õhtul võimalik erakorraliselt tööle tulla, sest seadus nõuab puhkeaega,“ selgitas Tammiste.

Delovõje Vedomosti küsimusele, kas uus seadus ei vii selleni, et töötajad passivad edaspidi tööl 14 tundi päevas „erakorralise olukorra“ sildi all, vastas Tammiste, et sellist asja juhtuda ei saa. „Keegi ei nõustu niisuguse üle aja töötamisega 10% palgalisa pärast,“ leiab ta. „Võin ka öelda, et edasilükkamatu olukord tekib ehk korra kuus. See tähendab, et 29 päeval 30st võib töötaja rahulikult õhtul kodus istuda ja tegeleda oma asjadega, vaid üks päev kuus tuleb tulla eriväljakutse peale välja.“

Tammiste lisas, et naljaga pooleks võib öelda, et see seaduseelnõu vähendab oluliselt IT-spetsialistide alkoholitarbimist, sest ootamatuste puhuks peavad nad ju kained olema.

Ametiühingute keskliit aga on selle seadusemuudatuse vastu. „Valvekorda on tõepoolest vaja rakendada, kuid selle üle, kuidas seda teha, peavad otsustama ametiühingud. Kui seda küsimust hakkab lahendama igaüks omamoodi, avastavad mõned töötajad end olukorrast, kus veedavad poole oma elust tööandja kontrolli all. See pole mõistlik ja ka Euroopa Liit ei toeta seda,“ selgitas ametiühingute juht Peep Peterson. Tema sõnul ei vasta see plaan ka õigusloome heale tavale, kuivõrd muudatused mõjutavad kümnete tuhandete töötajate tervist ja õigust töö- ja pereelu tasakaalustamisele.

Ametiühingute seisukoht on, et valveaega võib rakendada siis, kui see on kirjas kollektiivleppes. Kui seda seal pole, peavad ametiühingud valveaja taotlemist ebaõiglaseks ja Euroopa seadustele mittevastavaks.

Mis puudutab IT-sektorit, siis on oht, et firmad võivad hakata pärast selle seadusemuudatuse vastuvõtmist töötajaid vallandama, leiab Peterson. „Mulle on seda juba tunnistatud. Aga ma arvan, et suurt mõju IT-sektorile nendel muudatustel ei ole,“ nentis Peterson.

Töölepingu seaduse muutmise eelnõu algatati 16. mail, parlamenti hääletamiseks pole see veel jõudnud.

Eelnõu mõte on selles, et kriitilise tähtsusega teenuste puhul, näiteks IT-s, oleks tööandjal võimalus vajalikul ajal viivitamatult kutsuda töötaja tööle. Näiteks on see kriitiline politsei jaoks, kus kogu töö ja andmevahetus tugineb IT-süsteemidele. Arvan, et keegi ei taha, et politseis see süsteem rivist välja läheks, samuti kiirabis või päästeametis. See algatus pole poliitiline, vaid väga tähtis ja vajalik muudatus. Sisuliselt tegelesime me sellega juba siis, kui meie erakond oli veel valitsuses.