Veskimägi: riik on ise töökäte puuduses süüdi

Tänavu on välistööjõu kvoot täitunud juba poole aasta pealt ja tekkinud olukord nõuab kiiret poliitilist otsust. Ettevõtjad näevad, et piirangut, mis on 0,1% elanikkonnast ehk tänavu 1317 inimest, tuleks leevendada, sest sobivad töötajad ukse taga ei oota.

„Ma arvan, et riik peab suurendama seda kvooti, kuna riik ei tooda tööjõudu, mida turg nõuab,“ leidis Veskimägi. Ta märkis, et haridussüsteem on tootnud haldus- ja ärijuhte, keda meil aga turul vaja ei ole. Kui riik vaja minevate oskustega inimesi ei koolita, ei jää Veskimägi hinnangul muud üle, kui tuleb hakata neid sisse tooma. „Midagi teha ei ole, töö tuleb ära teha.“

Kvoodi täitumise tõttu kavatseb Standard välistöötajate palkamise jätta praegu järgmisesse aastasse. Praegu on neil mõned inimesed teistest riikidest ka palgatud, näiteks konstruktor Argentiinast.

„Praegu palkame Ukrainast, sest mingisugust järjekorda ukse taga ei ole,“ tõdes Põlvamaa piimatootja Avo Kruusla. Kruuslal oli vaja kahte traktoristi ja ühte lüpsjat. Soovijaid oleks rohkemgi, kuid tal ei ole lihtsalt rohkem tööd pakkuda. Oma robotlauta sai ta lüpsjaks isegi magistrikraadiga Ukraina ökoloogi, mis näitab tema sõnul, et seal riigis on midagi väga valesti. Temal kuluvad aga asjalikud töötajad ära.

Kruusla rääkis, et asi ei ole selles, et siin ei ole töökäsi võtta. Tema sõnul ei ole maakohtades lihtsalt piisavalt elamispindu, kuhu töötajad tulla saaksid. Nii käib Põlgaste valda, kus tema piimatootmine asub, mujalt tööle vähemalt sadakond inimest.

Ta märkis, et riigi jaoks on vägagi kasulik, kui siia välismaalt töötajaid tuleb, sest nende pealt makstakse makse, kuid erilisi kohustusi riigil nende ees ei ole. „Sa pead talle garanteerima Eesti keskmise palga, neil ei ole maksuvaba miinimumi, pluss nende pealt laekub ju riigile sotsiaalmaks ja lisaks küsib riik sinna juurde töötuskindlustust, kuigi ta ei kindlusta seda inimest,“ rääkis ta. „See ei ole riigi jaoks üldse halb tehing.“