Ahistamisest sai seaduse silmis süütegu

Ahistava jälitamisega on tegemist juhul, kui teine inimene kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusena kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Seni sai sellise tegevuse tõkestamiseks pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd on võimalik pöörduda ahistava jälitamise korral ka politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane.

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral – kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud kannatanu keha kindlate piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta nö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine.

Seksuaalne ahistamine on karistusseadustiku järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena.