Restoranitest: Koost on muhu keeles lusikas

Muhumaal Liiva küla keskel on restoran tegutsenud vähemalt kümmekond aastat. Paar aastat tagasi vahetusid omanikud ja endisest Muhu restoranist sai Koost. Koost tähendab Muhu murdes lusikat, kuid seda hoiavad muhulased enda teada. Kui murdesõnastikust ei taipa vaadata, jääbki teadmata, kodulehekülg ega Facebook seda ei reeda.

Ruumi on endises meiereihoones ja selle terrassidel palju, vahest liigagi palju – kuigi külastajaid juhtus olema parajasti üsnagi hõredalt, valmistas raskusi nii nende vastuvõtt, ärasaatmine kui toidu lauale kandmine.

Kui veerand tunni möödudes meie laudkonnale ikka veel keegi tähelepanu ei olnud pööranud, arvasime, et küllap on selle taga soov, et me lahkuksime. Oleksimegi läinud, aga minu lõunaeesti jonn ei lubanud muhulastele alla anda, nii et istusime edasi.

Kuni viimaks pidid muhulased alla andma, kuigi oli näha, et see neile ei meeldinud. "Tere", poetas ettekandja napilt ja ei sõnagi rohkem, kui meie laua juurde seisma jäi. 

Toit oli Koostas tore, Muhumaa jõuab seal mitte ainult nimesse, vaid ka taldrikutele. Paaripäevane hapukurk ja ilusad noored punapeedid olid vägagi peenramaigulised. Ahvenat pakutakse supis, tainas krõbedaks fritituna, metsseast tehakse käristust, lambast kotletti. Toit on lihtne ja maitsev, stiililt pigem kodu- kui restoraniköögilik. Menüü on lühike, maitsed turvalised, ilma üllatusteta. Kõhu saab igatahes rõõmsalt täis ja lambakotlet oli konkurentsitult parim, mida sealkandis juhtusin saama.

Menüü jagab toidud eelroogadeks, pearoogadeks ja magustoiduks. Võiks ju arvata, et sellisel puhul tulevad eelroad enne pearoogasid ja magustoit viimasena, seepärast olin üsnagi üllatunud, kui nooruke ettekandja tundis huvi, kas võib koogi koos teiste roogadega lauale tuua.

Eel- ja pearoa järjekorra kohta ta ei küsinud ja ilmselgelt polnud see ka oluline. Esimesena jõudsid lauda pearoad, lamba- ja kalakotlet. Muidugi tundsin huvi, kuhu eelroog jäi. Ei jäänud kuhugi, lihtsalt korraga ei mahtunud kätte, see saabus mõne hetke pärast. Nii et eel- ja pearoog ei vahetanud kohti, vaid ilmusid lauale sõbralikus ansamblis, kõik ühekorraga, nagu Aasias kombeks. Ei raatsinud lasta jahtuda kummalgi, ampsasin aga kartulipudru kõrvale kartulisektoreid ja lambakotleti kõrvale frititud ahvenat.

Pean tunnistama – Aasia road sobivad üldjuhul omavahel paremini ansamblisse kui Euroopa omad.  

Magustoiduks valisin roa nimega Muhu koek, lootuses midagi tõeliselt muhulikku kogeda. Aga ei, ainus tõeliselt muhupärasus seisnes selle nimes, muus osas oli tegemist kõige tavalisema üle-eestilise levikuga kohupiima-rabarberikoogiga. Sama hästi oleks see võinud kanda nime Ülenurme kook või Antsla kook või Sillamäe kook. Ja nagu eelroalgi, nappis ka siin kastet.

Hiljuti Äripäeva tunnustava märgi pälvinud restoranidDirhami Kalakohvik, Noarootsi vald, Dirhami, Läänemaa, juuni 2017Saku Gastropub, Rotermanni 14, Tallinn, juuni 2017Fredo, Tartu mnt 83, Tallinn, juuni 2017Papa Joe, Sadama 25-4, Tallinn, mai 2017Juur, Valukoja 10, Tallinn, aprill 2017“Äripäev soovitab" kleepsu pälvivad alates 2016. aastast söögikohad, mis saavad restoranitestis kokku 25 või rohkem punkti.