9 teaduslikku viisi, kuidas suurendada produktiivsust

Erinevad produktiivsuse uuringud on leidnud rea viise, kuidas ka kõige laisem saab oma asjad õigeks ajaks tehtud.

Jälgi oma ajakulu. Selgub, et väga kasulik on pidevalt kella vaadata ning analüüsida, kui palju aega sa mingile tegevusele kulutad. Seega, teine kord kui vaatad Facebooki või Instagrami, silma arvuti- või telefoniekraani nurgast ka kella. Tõenäosus, et sul hakkab enda ning oma ajakasutuse pärast piinlik on suurem kui siis, kui sa kella ei vaata ning sihitult sotsiaalmeedias ringi uitad.

Sarnane loogika kehtib muuseas ka spordiga – need, kes kasutavad sammulugejat, kõnnivad uuringute kohaselt rohkem, kuna inimestes tekitab sammude kogumine hasarti.

Tööta 90 minutit korraga. Lähtuvalt inimkeha tsüklilisest režiimist suudab inimene korraga efektiivselt töötada umbes 90 minutit. Seega võiksid sa oma päevakava sellest loogikast lähtuvalt üles ehitada.

Tee uinak. Kui tunned, et üldse ei jõua või ei viitsi, heida pikali. 20 minuti pikkune uni muudab sind erksamaks ning sa oled valmis oma ülesannete kallale asuma. Seega pole ka imestada, et mitmetel tippfirmadel, näiteks Google’il, on kontoris magamiskookonid.

Kasuta loomulikku valgust. Northwesterni Ülikooli uuringust selgub, et töötajad, kes töötavad loomulikus valguses, on oluliselt produktiivsemad ning magavad öösiti keskmiselt 46 minutit rohkem.

Panusta rohelusse. Portaal Lifehacker kirjutab, et kontorisse või kodukontorisse on tark osta palju lilli ehk investeerida rohelusse. Taimed aitavad stressi maandada, produktiivsust tõsta. Teadlased on vihjanud, et ilmselt tuleneb viimane sellest, et taimed aitavad õhku puhastada.

Pane oma päevaplaan paika. Aastal 1997 väljaandes “Journal of Personality and Social Psychology” ilmunud artiklis seisab, et kui inimesed panevad oma päevaplaani paika ning kirjutavad üles eesmärgid, mida nad iga päev saavutada tahavad, hakkavad nad tulevikus üha enam oma plaane järgima ning seega paraneb ka nende produktiivsus ja töövõime. Ehk siis: eelmise päeva õhtul pane oma uue päeva plaanid paika.

Ära loe uudiseid. Infoväljas viibimine pole lihtne, ent veel raskem on end sellest välja lülitada. Ära lehitse kogu aeg uudisteportaale, et end kursis hoida. See ühelt poolt rikub su töörütmi, teisalt võib mõni loetud uudis sind nii-öelda kummitama jääda. Jälgi uudiseid paar korda päevas, ülejäänud aeg kuluta näiteks tööle, spordile ja enesearendamisele, näiteks raamatu lugemisele.

Vaata YouTube’i. Melbourne’i Ülikooli uuringust selgub, et asjade edasilükkamine on edasist produktiivsust silmas pidades päris kasulik. Uuringu üks läbiviijaid Ben Coker tõdes, et inimene vajab mingit häirivat asja või tegevust, et seejärel suuta keskenduda. Üks võimalus on näiteks YouTube'is videosid kaeda. Sealjuures pole väga vahet, mida sa vaatad: vali kanal või video, mis sulle meeldib ning lahuta oma meelt, et seejärel töiste tegemiste juurde asuda. Sealjuures ära aga unusta vahepeal kella kiikamast, et sa liiga palju oma aega ei kulutaks. 

Reguleeri ruumi temperatuuri. Helsingi Tehnoloogiaülikooli uuringust selgub, et mõistlikem temperatuur ruumis, kus sa töötad, võiks olla 21-22 kraadi.