Linnahalli detailplaneering sai punkti

Nimelt otsustas linnavalitsus volikogule linnahalli detailplaneeringu kehtestamiseks esitada.

Detailplaneering annab võimaluse rajada 11,5 hektari suurusele maa-alale kuni kuuekorruselised äri-elu- või ühiskondlikud hooned nende juured kuuluvate parkimismajade haljastuse ja promenaadiga, kirjeldas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. Seega ei kerkiks linnahalli kõrvale rajatav kvartal naabruses paiknevast Porto Franco arendusest märgatavalt kõrgemaks.

Piirkonna loomu arvestades näeb linn, et sinna kerkiksid just mitmeotstarbelised majad. Samuti peab linna sõnul hooned ja neid ümbritsev avalik ruum moodustama ühtse terviku. „Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus,“ teatas linnavalitsus.

Kuna planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel peab detailplaneeringu järgi säilima vaade vanalinna siluetile.

Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad ning vähemalt viiendik alast peab olema kaetud haljastusega. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ning parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

Planeeringu järgi võetakse ka seni kasutuseta rannaala aktiivselt kasutusse. „Eesmärgiks on luua mere äärde Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum,“ märkis linnavalitsus pressiteates.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 – 7. juulini 2016. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 8. juulil 2016 avalik arutelu.

 

Tallinna linn toetas linnahalli maalingutega katmise ideed, kuid seda eeldusel, et projektiks saadakse vajalikud load, ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas vastuseks meediapäringutele.

„Linn ei saa tolereerida ebaseaduslikku tegevust, olgu selle taga kui tahes head kavatsused,“ ütles Aas. „Linnahalli puhul ei saa tegutseda ilma muinsuskaitseameti nõusolekuta.“

Aas selgitas, et igasuguse projekti puhul antakse esmalt raha ja on projekti eestvedaja kohustus hankida edasiseks tegevuseks vajalikud load.

„Mulle omalt poolt meeldis mõte, et praegune soditud graffiti kaetaks ajutiselt kunstipärasema lahendusega. Euroopa Liidu eesistumisele tulnud oleks näinud mõnevõrra meeldivamat vaatepilti. Meil oli selleks ka hoone autori Raine Karbi nõusolek. Aga sellest mõistagi ei piisa, ka mitte ajutise lahenduse puhul. Muinsuskaitse oleks võinud siin mõelda rohkem raamidest väljas,“ sõnas Aas.

Aasa sõnul pole linnahall oluliselt kannatada saanud, sest nagu ka hoone autor Raine Karp möönab, kuuluvad mitmed fassaadiosad remondi käigus nagunii väljavahetamisele.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega ning oli 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.