FI: järelevalve tegi krediidiandjad kuulekamaks

Pärast tegevusloa nõude kehtestamist ning inspektsiooni järelevalve alla jõudmist on krediidiandjate teadlikkus tarbijakrediidi turusegmendi õigusraamistiku ja kehtivate nõuete osas tõusnud, märkis finantsinspektsioon värskes sektoriülevaates ja lisas, et see väljendub näiteks rikkumiste vähenemises, mis puudutab lepingutes kasutatud krediidikulukuse määra.

Samas tõdes inspektsioon, et järelevalve krediidiasutuste ehk näiteks pankadega seotud krediidiandjate suunal on näidanud, et vaatamata eeldustele ei ole sisemised protsessid piisava selguse ja täpsusega kirjeldatud. “Jätkame seetõttu täiendava info kogumist ja puudustele tähelepanu juhtimist,“ kinnitas inspektsioon.

Ülevaatest selgub ka, et tarbijad on selles vallas enda õigustest rohkem teadlikud ning pöörduvad rohkem ka inspektsiooni poole seoses krediidiandjate ja -vahendajate tegevusega. Samas on hulk neist seotud krediidilepingutega, mis on sõlmitud enne 21. märtsi 2016, mil valdkond finantsinspektsiooni pilgu alla läks.

Esimese kvartali lõpu seisuga oli krediidiandjate laenuportfelli jääk 760 miljonit eurot, see kasvas kvartaliga 3% ehk 19 miljoni euro jagu. Suurima osa sellest, isegi 77% ehk 589 miljonit eurot olid väljastanud pankadega seotud ettevõtted.

Nende seas on kõige suurema turuosaga Swedbank Liising AS (24%), Nordea Finance Estonia AS (22%) ja AS SEB Liising (20%). Ülejäänud 23% turust katavad krediidiandjad, kes ei ole krediidiasutustega seotud. Nende hulgas on suurima turuosaga IPF Digital Estonia OÜ, OÜ Koduliising ja Coop Finance OÜ, kõik umbes 3% turuosaga.

Krediidiandjate laenuportfellis moodustas suurema osa sõidukiliising laenumahuga 506 miljonit eurot ehk 67% portfellist. Hüpoteeklaenud moodustasid 43 miljonit eurot ehk 6% portfellist. Ülejäänud laenud 210 miljoni euro ulatuses olid seotud tarbimisega, nende osakaal oli 27% laenudest.

Parema kvaliteediga on sõidukiliising, kus keskmine üle 90 päeva viivises oleva laenujäägi osakaal oli 0,1%. Järelmaksuga seotud laenuportfelli puhul oli viivises laenude jäägi osakaal 3,5%. Suurima viivises oleva laenujäägi osakaaluga oli muu rahaline krediit (10%).

Esimeses kvartalis oli krediidiandjatel kokku 451 087 lepingut, puhast intressitulu teeniti esimeses kvartalis 26,1 miljonit eurot.