Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tehisintellekt hävitab inimkonna?

    Kas tehisintellekt muudab inimesed jumalateks või hoopis orjastab meid? Teadlased kavandavad igaks juhuks mehhanisme, millega saaks pidurdada ülekäte läinud tehismõistust, kirjutab detsembri Imeline Teadus.

    Mitte just väga kauges tulevikus töötavad teadlased välja tehisintellekti (ingl artificial intelligence, AI), mis on samal tasemel inimmõistusega. Kõrgetasemeline AI-tarkvara õpib välkkiirelt uusi oskusi ja hakkab ise oma programmikoodi ümber kirjutama. Peagi on see intelligentsem kui tema inimestest loojad ja avastab, et inimesed on temasse programmeerinud n-ö stoppnupu, millega inimesed loodavad teda oma kontrolli all hoida. Tehisintellekt saab aru, et see turvamehhanism takistab tal maailma valitsemast, ja paneb mängu kogu oma üli­inimliku vaimujõu, et seda välja lülitada.
    Sellise stsenaariumi on välja mõelnud Oxfordi ülikooli silmapaistev AI-uurija ja filo­soof Nick Bostrom. See on üks paljudest mõtteeksperimentidest, mis maalib pildi sellest, kuidas inimene võib kaotada kontrolli kõrgetasemelise arvuti üle. Bostrom ja teised teadlased, nt Stpehen Hawking, allkirjastasid 2015. aastal avaliku kirja, mis hoiatab tehisintellekti võimalike ohtude eest. Küsimuses, kas superintelligentsetest arvutitest saavad inimkonna hukutajad või päästjad, lähevad teadlaste arvamused siiski lahku. Üks optimistlikemaid on AI-uurija Ray Kurzweil, kes ennustab, et tehisintellekt aitab meil välja juurida seni ravimatuks peetud haigused ja sulandub lõpuks meiega kokku, nii et tekib uus, igavesti elav pool­jumalik inimtõug.

    Kas tehisintellekt tähendab inimkonna surma?

    Cambridge’i ülikooli füüsik Stephen Hawking:

    „Täieliku AI (tehisintellekti) areng võib tähendada inimkonna lõppu. AI võtab juhtimise üle ja taasloob ennast üha kasvavas tempos. Seepärast vahetatakse aeglasele bioloogilisele evolutsioonile alluv inimene kui liik välja.“

    Lääne-Inglismaa ülikooli robotieetika professor Alan Winfield:

    „Tänapäeva AI-süsteemide ja AGI (tehisliku üldintelligentsuse) vahel on suur lõhe. See on sama suur lõhe nagu meie tänase kosmoselennunduse ja valguskiirusel toimuvate kosmosereiside vahel. Võib-olla suuremgi.“

    Mõlema leeri teadlased on enamasti ühel meelel selles, et tulevane tehis­intellekt peab tõesti olema varustatud stoppnupuga, mida vajutada juhul, kui tehis­intellekt hakkab meile vastu töötama või meid lausa kahjustama. Küll aga on sellise nupu kavandamine osutunud ootamatult keeruliseks. Arvutid ei pea olema superintelligentsed, et neil tekiks oma isiklikud plaanid.
    Probleem on eriti aktuaalne niisuguste programmide puhul, mis töötavad nn stiimulõppe (ingl reinforcement learning) abil. Seda tüüpi AI-programmid õpivad kõike ise algusest peale ja harjutavad uute ülesannete lahendamist katse-eksituse meetodil. Just seetõttu on raske ennustada, kuidas programm käitub.
    Selle asemel et tavaliste arvutiprogrammide eeskujul orjalikult etteantud õpetusi järgida, töötavad need eesmärkide saavutamise eest antava „tasu“ nimel. Tasu on koodi programmeeritud funktsioon. AI õpib oma vigadest ja edusammudest ning proovib välja töötada strateegiat, mis tooks kaasa võimalikult palju tasu.
    Arvutiteadlaste ülesanne on tagada, et näiteks robotit juhtiv arvuti saavutaks oma tasu viisil, mis ei muutu inimestele tülikaks või koguni ohtlikuks.
    Robot himustab tasu
    Tülikat teenimishimu illustreerib järgmine näide. Robot tõstab kaste ruumi ühest otsast teise. Tema arvutiaju saab tasu ainult selle teatud ülesande eduka täitmise eest ja seetõttu keskendub robot iga hinna eest oma tegevusele. Kui robot peab mõne kasti liigutamiseks ümber ajama hinnalise vaasi, siis teeb see seda oma eesmärgi täitmise nimel kõhklematult.
    Kui tehisintellekt püstitab endale eesmärgi, mis läheb vastuollu inimeste huvi­dega, siis ongi meil tehismõistuse peata­miseks tarvis suurt punast stoppnuppu. Oxfordi ülikooli ja Google’i omanduses oleva AI-­firma DeepMind teadlased visandasid ühes 2016. aasta artiklis mooduse tehis­intellektile turvamehhanismi lisamiseks.
    Probleem on selles, et robot või arvuti võib näiteks puldi teel aktiveeritava „punase nupu“ katkestust mõista osana oma tegutsemiskeskkonnast. Kui robot paneb katkestusi tähele, võib ta üritada stoppsignaali kui häirivat asjaolu eirata.

    Sillaehitajate suursaavutused

    Island saab energiat magmakaevust

    Teadlased proovivad leida matemaatilisi lahendusi roboti peatamiseks nii, et see ise seda tähele ei paneks. Lahenduseks on robo­tile teatud mõttes ajupesu tegemine. Kui avariinupp aktiveerida, algab eriline protseduur roboti koodis, mis muudab ajutiselt tema käitumist. Seega pannakse robot uskuma, et ta ise valis uue käitumisviisi, mis ta peatab. Tänu sellele ei taju ta avariinupule vajutamist häiriva katkestusena oma eesmärkide poole püüdlemises.
    Loodetavasti leiame vastuse enne, kui arvutid muutuvad nii taibukaks, et hakkavad unistama vabadusest.
    Pikemalt loe tehisintellektist detsembri Imelisest Teadusest.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.