Majandus kuumab vaid riigi hagu toel

Neljapäeval avaldatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang püsihindades mõõdetuna tänavu kolmandas kvartalis 4,2%, mis on aasta esimese poole kasvutempost mõnevõrra aeglasem, kuid sellele vaatamata suurepärane tulemus, märkis Nestor.

"Pärast kaks aastat väldanud madalseisu oleks nüüd justkui põhjust rõõmustada, et oleme taas kerkinud üheks kiireima majanduskasvuga riigiks kogu Euroopas. Vaadates, millel nüüdne majanduskasv põhineb, tuleb aga kahjuks tõdeda, et mõnes plaanis oli mullune aeglane kasv tänasest  tempokast tõusust parem," tõdes analüütik.

Kui võrrelda 2016. ja 2017. aasta kolmanda kvartali andmeid, siis mullu andis suurima positiivse panuse majanduskasvu kaupade ja teenuste ekspordi enam kui 6% kasv. Tänavu oli ekspordi panus majanduskasvu kolmanda kvartalis aga koguni negatiivne, samas kui suure SKP näitajani viis Eesti 7% sisenõudluse kasv, mis omakorda põhines investeeringute hüppelise tõusul. Kui põhivarainvesteeringud oleksid jäänud mullusega võrdväärsele tasemele, oleks majanduskasv piirdunud kõigest 1,8%ga.

Sise- ja välisnõudluse vastandamine võib kohati olla ebamõistlik, sest loeb ennekõike majanduslik sisu. "Kui siinsed puidutööstused ostaksid masinad, mis servamata voodrilaua asemel hakkaks tootmisliinilt mahagonklavereid välja laskma, võiks loota, et investeering end peagi toote kõrgema müügihinna näol ära tasub," selgitas Nestor.

Statistikaameti andmetel ei seisnud suure investeeringute kasvu taga aga mitte uue tehnoloogia soetamine ettevõtete poolt, vaid suuresti hoopis avaliku sektori investeeringud nii-öelda betooni. Mittefinantsettevõtete põhivara soetamine praegustel andmetel koguni kahanes, tõdes analüütik.

Riigi ehitustegevusele on tema sõnul hoogu andnud ELi vahendite senisest elavam kasutusele­võtt, mis mõjutab majandust ka järgmistel aastatel. "Seejuures tasub toonitada, et ka riiklikud investeeringud võivad olla tulevase majanduskasvu tarbeks hädavajalikud," märkis Nestor.

Tema sõnul on lihtne selliseid näiteid tuua arengumaadest, kus kohaliku toodangu maailmaturule pääsemine ongi seni võimatu, kuni asulasse korralikku teed ei vii. "Eesti infrastruktuur on tänaseks jõudnud aga tasemele, kust otsest majanduslikku võitu täiendavatest investeeringutest on leida aina raskem ja pigem panustavad siledamad teed ja läikivamad koolimajad inimeste üldisesse heaolusse."

Nestorile teeb muret aga ettevõtete jätkuv passiivsus investeerimisel – eriti ajal, mil riik investeerib aktiivselt. "Tingimused suuremaks investeerimisaktiivsuseks peaksid olema justkui täidetud: tööjõudu napib, tootmis­vahendite rakendatus on kõrge, majanduslik kindlustunne tugev, konjunktuur soodne, intressid madalad," loetles analüütik.

Kõigist neist teguritest hoolimata vähenesid mittefinantsettevõtete investeeringud jooksevhindades mõõdetuna kolmandas kvartalis aga 2%. Töötlevas tööstuses võis siiski täheldada üle aegade kõige suuremat investeeringute kasvu – 24%. Seejuures suurenesid 13% ka tööstusettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

SEB ökonomist tõi ka esile, et esmapilgul ehk üllatavalt panustas eksport SKP kasvu kolmandas kvartalis negatiivselt, kahanedes püsihindades mõõdetuna mullusega võrreldes 0,2%. Nimelt näitasid kuised väliskaubanduse andmed jooksevhindades 5,7% suurust ekspordi kasvu.

"Põhjust, miks kasv püsihindades niivõrd madalaks jäi, väljendab väljaveetavate kaupade hinnamuutust mõõtev ekspordihinnaindeks, mis suurenes samal perioodil 5,3%. See tähendab, et kuigi eurodes mõõdetuna suurenes eksport tempokalt, peegeldab see peamiselt hinna, mitte koguste kasvu," rääkis ta. Kolmanda kvartali ekspordistatistikat mõjutas tugevalt elektroonika­tööstuse toodangu ekspordi vähenemine, ilma milleta oleks väliskaubanduse pilt märksa parem.

Võttes arvesse optimistlike majanduskasvu­prognoose Eesti peamistel sihtturgudel, on põhjust uskuda, et eksportivate ettevõtete käekäik saab lähiaegadel olema pigem edukas.

"Huvipakkuv küsimus on, kuidas mõjutab Eestit ühe kõige olulisema kaubandus­partneri Rootsi majanduskasvu muutumine varasemast vähem sisenõudlusel põhinevaks," tõi Nestor esile. Oodatavalt Rootsi senine kiire ehitustempo järgmisel aastal peatub, kuid mitmetes tööstusharudes, nagu valmismajade tootmine, mööbli- ja puidutööstus, on just Rootsi turg olnud viimastel aastatel üks kõige olulisematest ja tulusamatest sihtturgudest. "Küll peaks uusi võimalusi pakkuma Soome majanduse elavam kasv," märkis analüütik.

Suhteliselt ebaühtlaselt on 2017. aastal suurenenud eratarbimise komponent sisemajanduse koguproduktis (SKP). Kui esimeses kvartalis piirdus eratarbimise kasv kõigest 0,9%ga, siis teises kvartalis suurenes see 1,8% ja ulatus kolmandas juba 3,5%ni.

Ühe eratarbimise muutust ennustava indikaatori, jaekaubandusse müügitulu mahuindeksi, kasv jäi kolmandas kvartalis 1-3% vahel, mis oli vastupidiselt aasta esimesest poolest madalam, tõdes Nestor.

Samas ei ole eratarbimise 3,5% kasv tema sõnul ka liialt üllatav: Eesti tööhõive on rekordiliselt kõrge, palgakasv kiire ja aina suuremad  on ka majapidamiste säästud.

Inimeste tugevat majanduslikku seisu peegeldab tarbijate kindlustundeindeks, mis viimati oli nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisist taastumine optimismi põhjustas. SEB prognoosi kohaselt peaks eratarbimise kasv 2018. aastal veelgi kiirenema, põhjuseks maksuvaba miinimumi märkimisväärne tõus enamuse palgateenijate jaoks.

Sel nädalal avaldatud andmetel küündis keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 1201 euroni ja selle kasv mullusega võrreldes 7,4%ni. "Palgatõus on inimlikust vaatevinklist mõistagi meeldiv, kuid muret on valmistanud asjaolu, et kasv on tulnud ettevõtete väiksema kasumimarginaali ja ära jäetud investeeringute arvelt," rääkis Nestor.

Kui ettevõtlus enam tulu ei too ja vähene investeerimine konkurentsivõimet halvendab, siis pole ühel päeval ka enam palgamaksjat, tõdes ökonomist. Sel aastal on tasakaal kasumite ja palgakasvu vahel küll veidi paranenud, kuid võrreldes sarnase elatustasemega riikidega moodustavad tööjõukulud Eestis SKPst oluliselt suurema osa.

Isegi kolmandas kvartalis, mil tööjõukulude osatähtsus on sesoonse mõju tõttu väikseim, ulatus vastav osakaal 47,4%ni. Kiire palgakasvu positiivseks mõjuks võiks olla surve ettevõttetele teha jõulisemaid samme oma toodangu väärtuse tõstmisel.

"Kahjuks on tootlikkuse kasv endiselt aeglane – kolmandas kvartalis 1,6%. Kuigi toodete väärtuse tõstmiseks on ka palju teisi mooduseid, ei sisenda erilist optimismi asjaolu, et kulutused teadus- ja arendustegevuse eelmisel aastal kasvamise asemel hoopis 11% kahanesid," tõdes SEB ökonomist Nestor.