Iga viies eestimaalane koges suhtelist vaesust

Eelmisel aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus püsis varasema aasta tasemel. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2% elanikkonnast. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul vähenenud, jõudes 2013. aasta 21,8% eelmisel aastal 21,1%-ni.

Suhtelises vaesuses elas mullu inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli alla 468 euro (2015. aastal 432 eurot). 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenes aga vanemaealiste oma. 2016. aastal elas 41,8% vähemalt 65aastastest suhtelises vaesuses (2015. aastal 40,2%). 2016. aastal elas alla 18aastastest suhtelises vaesuses 16,5% ehk kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem.

Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. 2016. aastal oli kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13%, põhi- või madalama haridusega inimestel 36,7%. Kõrgemalt haritud inimeste puhul oli suhtelise vaesuse määr peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel.