Rohtunud kunstmuruäri: kas kokkumäng hangetel?

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 21. detsember 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohtunud kunstmuruäri: kas kokkumäng hangetel?
Konkurentide sõnul käib Eesti kunstmuruäri väga sissetallatud rada mööda: suurematele jalgpalliväljakutele pääseb muru paigaldama ikka ja jälle ainult üks firma.
Kui rääkida sektori ettevõtjatega, on korraga justkui sumisevalt herilasepesalt kaas maha löödud. Spordiväljakute äris tegutsejad räägivad kui ühest suust, et muruhanked on juba kümmekond aastat suunatud vaid ühele firmale. Seetõttu ei üritagi nad enam õieti jalga ukse vahele saada – see on nagunii kaotatud võidujooks. Ellu jäämiseks on nad pidanud otsima uusi tegevusalasid või vaatama Eestist kaugemale.
Hangetel võidutseb nende kinnitusel Soome kunstmurutootjat Saltexit esindav G-Floors OÜ, mille omanik ja juhatuse liige Erkki Karlson nimetab rivaalide juttu rumalaks ja pahatahtlikuks. Ta märgib, et Saltex on teinud Eestis umbes kaks-kolmandikku kunstmurudest ja konkurendid on võitnud hankeid samamoodi nagu temagi. „Konkurent on konkurent. Kas tõesti siis nii väga tuntakse, et on varba peale astutud?“ sõnas Karlson.
Jalgpallistaadion tähendab palju tööd, seal liigub suur raha, mis tekitab teatud ringkondades ahvatlusi.“
Margus Pokinen,
Kuldvillak-Sport OÜ omanik
Süüdistus: võitja on ette kirjutatud
Teised kunstmuru paigaldajad on aga resoluutsed: „Jalgpalli kunstmuru riigihangetel osalemine on mõttetu ning olen hankedokumente läbi töötades paljudel juhtudel jätnud pakkumuse tegemata. Olen otsinud teisi nišše, kus konkurents on küll tihedam, kuid ausam,“ ütles OÜ Profloors omanik Vadim Apuhtin.
Sama meelt on OÜ Kuldvillak-Sport omanik Margus Pokinen: „Ma pole osalenudki, sest ei suudaks kvalifitseeruda. See pole mind väga häirinud, olen tegelenud teiste asjadega. Võitja pakub seda, mida küsitakse, ja odavamalt kui meie. Piisab ühest tühisest nüansist nõuetes, et panna teised pakkujad mitte kvalifitseeruma.“
„Teiste rajakatete hangetel on asjad võrreldavamad, kõikide pakkujate toodete tehnilised andmed on sarnased. Ligi kümme aastat tagasi osalesime muruhangetel ja isegi peatöövõtjana, hiljem on läinud need liiga suunatuks. Jalgpallistaadion tähendab palju tööd, seal liigub suur raha, mis tekitab teatud ringkondades ahvatlusi,“ lisas Pokinen.
Kui projekte teevad ka teised firmad, jõuavad need varem või hiljem jalgpalliliidu lauale. Nemad panevad juurde täpsustused, mis määravad ära tootja, kelle kate väljakule sobib.
Andrus Kivi,
Unigrass OÜ omanik
Ettevõtjad ütlevad, et kui nad ka saavad jaole, peedistatakse sobimatut võitjat niimoodi, et ei taha enam selles sektoris nägugi näidata. Vaid üks, Priit Gutmann Silverline OÜst ütleb, et teistes kõneleb lihtsalt konkurentide kadedus.
„Hanketingimused on sellised, sest soovitakse kindlat sorti muru. Eestis on enamusel väljakutest Saltexi muru, selle kvaliteeti teatakse ja seetõttu seda ilmselt ka rohkem tahetakse. Teistel murutootjatel ongi raske löögile pääseda, sest klientidel puudub ettekujutus teistest murudest,“ rääkis Gutmann.
Ka Pokinen tõdeb: kui juba mitu aastat pole ühtegi suuremat jalgpalli kunstmurustaadionit teha saanud, siis hangetel kvalifikatsioon langeb ja endal kaob ka huvi.
Muruäris tegutsejate sõnul paneb paika enamuse hankeid Saltexile suunavad tingimused jalgpalliliit (EJL), täpsemalt väljakute projekteerimisega tegelev liidu firma EJL Ehitusbüroo OÜ.
„Suur enamus täismõõdus jalgpalliväljakutest ehitatakse vastavalt jalgpalliliidu soovitustele, mis tähendab seda, et projekt võimaldab ainult ühe pakkuja materjali ja väljatöötatud süsteemi. Selline lahendus on maailmas üsna ebatavaline. Samasugune tehniline tulemus oleks saavutatav ka alternatiivsete materjalidega, mida Eestis reeglina ei aktsepteerita,“ rääkis Apuhtin.
„Kuivõrd sama hankemuster on kasutusel juba aastaid, siis teised Eesti pakkujad kõrvaldatakse hankelt juba kvalifitseerimise faasis, kuna nõutakse just konkreetse lahenduse paigaldamise kogemust,“ lisas ta.
Euroopas tegutseb Eesti kunstmurumüüjate sõnul paarkümmend suuremat murutootjat, suured tootjad on nt Belgias, Hollandis ja Saksamaal. Euroopa kunstmurutootjate ühendusse kuulub 68 ettevõtet, sh Eesti ettevõte Advanced Sports Installations.
Üha jõulisemalt tulevad turule Hiina tootjad, kelle murukatte kvaliteedi kohta ollakse Euroopas skeptilised.
Eestis esindavad suuremaid tootjaid kuus firmat, kellest enamikul ka muid tegevusalasid: G-Floors OÜ; Unigrass OÜ; Profloors OÜ; Silverline OÜ; Kuldvillak-Sport OÜ; Advanced Sports Installations Europe AS.
Eestis rajatakse igal aastal uusi või vahetatakse murukatteid kuni kümmekonnal suuremal väljakul, enamasti pigem vähem.
Eestis tegutsevate murupaigaldajate sõnul maksab kunstmuru mahapanek 12–15 eurot m2 kohta, kokku läheb jalgpalliväljakule 8000 m2 kunstmuru (ca 100 000–120 000 eurot). Aluskate maksab samuti ligi 100 000 eurot.
Jalgpalliliit: kokkumängu ei ole
EJL Ehitusbürood juhib jalgpalliliidu juhatusse kuuluv Teet Ilves, kelle sõnul antakse muruhangetel ette üldised tehnilised näitajad, mida aktsepteerivad rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid. „Mingeid suuniseid küll ei ole, turul on mitu firmat, minu teada suudavad kõik oma toodetega tingimustele vastata. Vähemalt nendele staadionidele, mida mina olen projekteerinud, on pandud pärast maha väga erinevate firmade murud.“
Ilves selgitas, et jalgpalliliit teeb väljakute projekte näiteks kokkuleppel omavalitsusega. „Muidu tuleb projekte paremalt ja vasakult. Ei ole nii, et ainult jalgpalliliidu projekteerimisbüroo väljakuid projekteeriks.“
Ta meenutas, et aastate eest oli programm, kus jalgpalliliit ostis mõnele staadionile muru, kasutades oma koostööpartnerit Saltexit, aga kui praegu projekteeritakse mõnele hankijale väljakut, siis paneb liit kirja Euroopa jalgpalliliidu UEFA kirjutatud tingimused, omavalitsus korraldab ise hanke ja valib omale alltöövõtja.
G-Floorsi suurim konkurent on vaid murule spetsialiseerunud OÜ Unigrass, mida tunnustab ka Eesti Jalgpalliliidus infrastruktuuride eest vastutav juhatuse liige Targo Kaldoja, kuid samas peab ettevõtjate tõstatatud probleemi just selle firma eraasjaks.
„Ainus tõsiseltvõetav ettevõte peale Saltexi maaletooja on Unigrass. Saltex on küll meie koostööpartner, aga avalikel hangetel on konkurss ja meie ei saa hanget kuidagi mõjutada. Tahame ainult seda, et omavalitsustele, kus pole kunstmuruspetsialiste, ei müüdaks hea toote pähe keskpärast või isegi kehva toodet. G-Floors ja Unigrass kahekesi võidavad hankeid vahelduva eduga. Oleme ka ise ostnud Unigrassi muru, viimasel ajal küll vähem,“ rääkis Kaldoja.
Ta lisas, et kui Unigrass kaebab, et nende toode ei sobi, siis on see suure Euroopa ettevõtte (Unigrass müüb Hollandi firma Edel Grass muru – toim) tegemata töö. „Küsimus on selles, milline on kunstmuru põhjakanga liim. Unigrassi esindatav tehas pole oma tootmisliine keskkonnasõbralikule liimile ümber seadistanud.“
„See jutt on udu“
Unigrassi omanik Andrus Kivi ütles, et muidugi on suunatud hanked nende probleem, sest Eestis G-Floorsile peale nende rohkem suuri konkurente pole. „Teised on juba enne pakkumuste esitamist visanud püssi põõsasse. Meie oleme ikkagi mõne staadioni saanud teha,“ lausus Kivi.
Ta lisas, et Kaldoja keskkonnasõbralikkuse jutt on paras udu. „See on sama hea, kui nõuda, et muru oleks alt siniseks värvitud.“ Kivi selgitas, et Euroopas toodavad kunstmuru valdavalt hollandlased ja sakslased ning nemad kasutavad murupõhja liimimiseks lateksit, Saltex kasutab aga polüuretaani. Saltexi liim hoidvat talvel muruliblesid paremini kinni, kuid sel väitel pole Kivi sõnul alust. „Kui hankesse kirjutatakse sisse, et põhjaliim peab olema just see, välistab see kõik lateksiga liimijad.“
G-Floorsi omanik Karlson aga märgib, et Kesk-Euroopas toodetud muru Eestisse toomise etapp on juba läbi käidud. „Kesk-Euroopa muru sobib sinna, kus külma pole.“
Hankeid korraldava Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja asetäitja Ain Kivi ütles, et murumüüjate kriitikaga ta eriti kursis pole, aga saab nende murest natuke aru, sest paljude staadionidel on olnud muru paigaldamisel üks ja sama partner. „Saan aru, et teised ettevõtted viitavad JOKK-skeemile, et justkui oleks hanked suunatud, aga justkui pole ka, sest ühtegi õigusakti pole rikutud. Lähiajal meie haldusalas ühtegi kattevahetust plaanis ei ole. Saame selle teema üle vaadata, kuid arvan, et suuresti mängib rolli ka katete kvaliteet.“
Nii Teet Ilves jalgpalliliidust kui ka Ain Kivi spordiametist kinnitavad, et kunstmurusid projekteerivad ka teised projekteerimisfirmad peale jalgpalliliidu oma, kuid Unigrassi omanik Andrus Kivi väidab, et projekteerimisfirmad ei lähe oma projektidega kunagi nii detailseks, et kirjutaks ette muruliblede mõõte.
„Kui neid teevad ka teised firmad, jõuavad projektid varem või hiljem jalgpalliliidu lauale. Nemad panevad juurde täpsustused, mis määravad ära tootja, kelle kate sinna sobib. Need täpsustused tulevad jalgpalliliidust hanget korraldavale omavalitsusele, kes edastab need siis läbi riigihangete registri kõikidele pakkujatele,“ lausus ta.
Võidud peidus
Mõttetu on muruärimeeste sõnul ka kaotamise korral hanketingimusi või tulemusi vaidlustada, sest hanke korraldaja – enamasti omavalitsus – saadab nende küsimused ja kaebused nagunii jalgpalliliidule vastata. Täpselt nii juhtus Andrus Kivi sõnul ka mullusel Sõle staadioni hankel, kus ta ei saanud oma küsimustele sisulisi vastuseid. Ta viitab ka varasematele vaidlustustele, mis on osutunud kasututeks.
Kui vaadata riigihangete registrist viimase kümne aasta kunstmuruhankeid üle Eesti, siis torkab silma, et hangetel osaleb enim ja ka võidab enim just G-Floors. Teised muru paigaldavad konkurendid on olnud edukad pigem muude staadionikatete ja spordisaalide põrandate hangetel.
See, kui paljudele väljakutele on pandud tegelikult maha Saltexi muru, ei paista registrist aga täielikult välja, sest uue staadioni ehitamisel või vana renoveerimisel on vaja enamasti teha ka muid töid peale muruvaiba vahetuse, mistõttu osalevad komplekssetel hangetel eelkõige ehitusfirmad, kes kasutavad muru paigaldamiseks alltöövõtjaid. Seega pöörduvad nad hankijalt saadud tehniliste nõuetega kattemeistrite poole, kel pole aga sageli nõutut pakkuda.
Võidufirma tooteleht hankel etaloniks
Murupaigaldajad toovad eheda suunatud hanke näiteks mulluse Sõle jalgpallistaadioni hanke.
Sellel hankel oli murupaigaldajate sõnul kaks G-Floorsile võidu taganud tehnilist tingimust: nii juba mainitud põhjaliim kui ka üks murulõime mõõt. Liiatigi oli sel hankel murukatte tehniliste näitajate kirjeldusena esitatud pakkujatele lihtsalt Saltexi tooteleht koos firma logodega.
See pani konkurendid käsi laiutama, kas tõesti rikutakse juba nii avalikult seadust, mille järgi peab alati olema hankel märgitud, et sobivad ka muud samaväärsed tooted. Nemad sellist märkust ei leidnud.
Hanget koos Tallinna Linnaehituse ASiga korraldanud Tallinna spordiameti (hanget viis läbi spordiameti allasutus Kristiine Sport) juhataja asetäitja Ain Kivi leiab siiski firma abiga Saltexi tootelehest riigihangete registris eraldiseisvast tehnilisest kirjeldusest lause, mis viitab tema sõnul selgelt, et ka teiste toodete pakkumine on lubatud: „Kui pakkuja kasutab ehitusprojektis määratud seadmete ja materjalide asemel muid, peavad need oma suuruselt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt näitajatelt vastama ehitusprojektis määratud seadmetele ja materjalide.“
Eriti kriitilised: kas abikaasast ametnik aitab kaasa?
G-Floorsi konkurendid märgivad, et Tallinn linn suurima hankijana on neile eriline katsumus, sest pidevalt võidutseva G-Floorsi omaniku abikaasa töötab hankeid korraldavas spordiametis.
Konkurendid väidavad, et spordiametis näivad hanked lekkivat, sest G-Floorsi pakkumus laekub hankele sageli viimasel minutil ja on konkurentide omast napilt odavam.
Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja asetäitja Ain Kivi kinnitas, et kuigi linna muruhangetel osaleva G-Floorsi omaniku Erkki Karlsoni abikaasa töötab ameti spordiosakonnas peaspetsialistina, ei saa ta kindlasti hankeid kuidagi mõjutada.
„Ma saan sellest intriigist aru, aga siin pole küll ohtu. G-Floors on teinud väljakuid juba palju varem enne seda, kui Maiga Karlson siia tööle asus. Tema töövaldkond on ka hoopis teine,“ ütles Kivi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum